/nginx/o/2018/08/22/11304051t1h4690.jpg)
Kuigi Eesti hambaarstide liit on korduvalt väitnud, et hambaravihüvitise eest ei saa hambaid ravida ja teenus ei jõua inimesteni, on Eestis hambaravi teenuse osutamiseks luba 578 asutusel, kellest üle pooltel on leping haigekassaga ja võimalus pakkuda inimestele hüvitise kasutamist, kirjutab Viljandi hambakliiniku juhataja Kris Allik.
Täiskasvanute hambaravihüvitis täidab oma eesmärki ning selle kasutamine tänapäevaste IT-tehniliste võimaluste juures on ülimalt lihtne. Inimesed ei pea ka hindu võrdlema, sest need on igal liitunud kliinikul esmavajalikele protseduuridele samad ehk hinnad on kokku lepitud haigekassaga. Hüvitist peaks saama loomulikult kasutada kõigis kliinikutes, kuid selle valiku, kas riiklikku hüvitist inimesele pakkuda, langetavad täna kliinikud ise. Raske on mõista neid hambaravi pakkujaid, kes põhjendavad lepingust keeldumist madalate hindadega.
Elu ei pea käima ainult Tallinna järgi. Süsteemiga mitteliitunud rõhuvad ka sellele, et näiteks proteesihüvitis toimib ilma riiklike piirhindadeta. Irooniaga öeldes – tõepoolest, sest Tallinna ja Tartu hinnad on Viljandi omadest kohati pea 1,5-2 korda kõrgemad. Samas, kas on nii suur vahe, kui sind viiakse sadamast bussijaama viis aastat vana Škoda asemel tutika Mercedesega ja viimasel juhul peaks maksma kaks korda rohkem? Maitse asi loomulikult, aga kohale jõuad ühtemoodi.
Maapiirkonnas tegutseva arsti kulud ei ole väiksemad kui pealinnas ning töötajate värbamine isegi keerulisem. Ei ole tõsi, et väikeses kohas saab maksta hambaarstile ja abipersonalile väiksemat palka ja vaid seetõttu on võimalik seal teenust osutada haigekassa seatud hindadega. Paradoksaalsel kombel on hoopis vastupidi – meil tuleb võibolla isegi maksta kõrgemat tasu kui suuremates linnades. Samas olukorras on ka teistes valdkondades tegutsevad ettevõtjad, sest Viljandi maakonna keskmine palk on olnud viimastel aastatel riigis alati TOP5 seas.
Hüvitis ei ole imerohi
Juhul kui inimene käib regulaarselt oma hambaid kontrollimas, siis on 85-eurone hüvitis, mida saavad kasutada näiteks alla üheaastaste laste emad ja rasedad, täiesti piisav. Selle eest on väikse omaosalusega (15 protsenti) võimalik saada vajadusel kas kaks lihtsamat tööd või üks pikem protseduur. Kui hambad on hästi hooldatud, piisab ka 40-eurosest hüvitisest, mis on ette nähtud kõigile täiskasvanutele. Juhul kui inimene on aga hammaste probleeme aastaid edasi lükanud, siis hüvitisega üksi olukorda ei lahenda.
Hambakliinikusse tulevad inimesed üldiselt siis, kui neil on ikkagi juba häda käes ehk kui hammas valutab. Enne liitumist ikka aeg-ajalt küsiti, et millal meil saab hüvitist kasutada. Küll aga suurenes visiitide arv üleüldiselt pärast liitumist ligi 10-15 protsenti. Inimesed ootasid seda väga ning tegelikult tahavad oma hammaste eest hoolt kanda. Nüüd on neil tänu hüvitise taastamisele huvi taas suurem. Eelmisel aastal kasutati hüvitist Viljandi Hambakliinikus ligikaudu 5000 korda. Oli nii neid, kes kasutasid kogu summa korraga, kui ka neid, kellel jaotus see paari visiidi peale.
Oluline on, et haigekassa vaataks igal aastal hüvitiste ja piirhindade määrad üle. Kui summad suureneksid sarnaselt senisele 1-2 aasta tagant kasvõi viie euro kaupa, oleks see abiks, sest nii elekter, küte, palgad kui ka materjalide kulu kasvab ajas samuti.
Suutervis mõjutab kogu organismi
Hammaste hea käekäik sõltub eelkõige meist endist. Inimestes peab juurduma harjumus tulla regulaarselt kontrolli, sest valu ei ole ainuke märk, mille järgi hammaste tervist hinnata. Kord aastas kindlasti ja sellise visiidi puhul aitabki hüvitis kõige enam. Lisaks regulaarsele kontrollile peaks jälgima oma toitumist ja toidukordi ning korrapäraselt hammaste eest hoolt kandma. On kurb tõdeda, et mõned inimesed kulutavad ilusalongidele ja autoremondile suuremaid summasid kui oma tervisele. Ehk kokkuvõttes on hammaste tervis ikkagi valikute küsimus.