Suitsetamine võib põntsu panna ka silmanägemisele
1. märts 2019, 19:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/01/11833805t1h0187.jpg)
Sage suitsetamine võib mõjutada seda, kuidas näeme värve ning tajume värvide kontraste, selgus värskest uuringust.
USA Rutgersi Ülikooli teadlased vaatlesid uuringus 71 hea tervise juures olevat inimest, kes on elus suitsetanud vähem kui 15 sigaretti, kirjutab Health24. Võrdluseks võeti 63 inimest, kes suitsetavad rohkem kui 20 sigaretti päevas. Osalejad olid vanuses 25-45 eluaastat ning normaalse või juba korrigeeritud nägemisega. Inimeste silmanägemist mikrotasandil võrreldes selgus, et sagedastel suitsetajatel on oluliselt häirunud punase-rohelise ning sinise-kollase värvispektri nägemine, samuti on neil märksa enam raskusi kontrastide tajumisega kui mittesuitsetajatel. Tegu on muutustega, mida inimene ei pruugi ise tähelegi panna, kuna tal pole erilist võrdlusmomenti, kuidas värvid peaksid tegelikkuses välja nägema. Maakeeli öeldes võib suitsetaja aga näha maailma palju tuhmimates, hallimates toonides.
«Tulemused näitavad, et liigne suitsetamine või ka kokkupuude sigaretisuitsuga mõjutab värvide nägemist, andes tõestust tubakasõltuvuse kahjulikust mõjust silmadele,» nentis Rutgersi Ülikooli professor, uuringu kaasautor Steve Silverstein. Ta lisas, et sigaretisuitsus peituvaid ühendeid on ennegi seostatud nii ajukihtide paksuse vähenemisega kui ka nende ajuosade mõjutamisega, mis on seotud just nägemiskeskusega. «Varasemadki uuringud on viidanud, et pikaajaline suitsetamine vähemalt kahekordistab riski silma kollatähni kärbumiseks ja põletikuks.»
Silversteini sõnul kahjustab nikotiin ja suitsetamine üleüldiselt vereringet, sealhulgas veresooni ja närvirakke, mis on muuhulgas seotud ka silmade tervisega.
Uuring avaldati meditsiiniajakirjas Psychiatry Research.