Ekspert: vali tümps nööpkõrvaklappides paneb kuulmiskahjustuse ohtu aina nooremaid

FOTO: Shutterstock

Aasta-aastalt suureneb kuulmislangusega inimeste osakaal maailmas ja kuulmislangus esineb järjest noorematel inimestel, kirjutab ITK kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õde Raili Raadik.

Kuulmine on inimese igapäevaelus väga oluline – sellest sõltub, kuidas tajume ja orienteerume ümbritsevas keskkonnas. Selle tõestuseks üks anekdoot, mis võib igaühega juhtuda ka päriselus.

Mees läheb arsti juurde ja kurdab muret: «Naine on vist kurdiks jäämas, aga ei taha seda tunnistada ja arsti juurde minna. Iga kord, kui naiselt midagi küsin, tuleb küsimust mitu korda korrata ja naisele lähemale astuda, kuni lõpuks naine vastab.»

Arst ütleb, et probleem on tõsine, aga igaks juhuks tuleb teha üks katse. Tuleb minna koju ja kõigepealt esitada küsimus viie meetri, siis kolme meetri ja siis meetri kauguselt. Sõltuvalt sellest, millal naine küsimust kuuleb, saab hinnata ka tema kuulmiskahjustuse sügavust.

Mees läheb koju, naine hakib köögis porgandit. Mees küsib viie meetri kauguselt: «Mida sa täna süüa teed?» Vaikus. Kordab küsimust kolme meetri kauguselt. Vaikus. Läheb naisest meetri kaugusele ja küsib veelgi kõvema häälega. Ärritunud naine pöördub ümber ja ütleb: «Juba KOLMANDAT korda ütlen sulle, et teen pajarooga!»

Kuulmisorgani kahjustuse tagajärjel tekkinud kuulmiskahjustus on kõige sagedasem pärilik sensoorne haigus, mis häirib oluliselt inimese suhtlusvõimet ja vähendab tunduvalt toimetulekut iseseisvas elus. Suhtlemine on vahetult seotud kuulmisega. Kuuldud info mõjutab emotsioone rohkem kui nähtud info. Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad kõrv ja peaaju koostöös. Inimesi, kellel on diagnoositud püsiv kuulmiskahjustus üle 30 detsibelli (dB) ja kel on ka kõnest arusaamise häire, nimetatakse vaegkuuljateks.

Kasvav probleem

2018. aastal oli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel maailmas umbes 466 miljonit kuulmiskahjustusega inimest, neist 34 miljonit lapsed. WHO andmetel on kuulmiskahjustus arenenud riikides enimlevinud puuet põhjustavate terviseprobleemide hulgas.

Kuulmiskahjustus ilmneb rohkem eakatel, kuid kuulmishäirete teket täheldatakse ka järjest noorematel. Kuulmiskahjustusega inimeste põhiprobleemiks on kuulmisfunktsiooni kaotamine haiguse, trauma või muu põhjuse tagajärjel ja sellest tulenevad kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus «kuuljate maailmast», tekivad raskused hariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaelus, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmiskahjustus inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut.

Teisisõnu – kommunikatsiooniprobleemidest tingituna jääb kuulmiskahjustusega inimestel vähe võimalusi aktiivseks osaluseks mitmetes eluvaldkondades, juhul kui kuulmiskahjustust ei kompenseerita kuulmisabivahendite abil.

Mitte ainult kuulmine

Kuulmiskahjustusega inimestel on häirunud ka tasakaaluorgani funktsioon, seepärast on neil suurem risk kukkuda, mis kokkuvõttes viib liikumise vähenemisele ja elukvaliteedi halvenemisele.

Kuulmislangus hiilib ligi pika aja jooksul, inimene ei saa esialgu arugi, et tal võib kuulmises puudujääke olla. Kuulmiskahjustuse esmasel diagnoosimisel võib inimene viivitada sellega, et hakata kasutama kuulmisabivahendeid. Ta pigem isoleerib end «kuuljate maailmast», vaatab televiisorit ja kuulab raadiot valjult, häirides sellega teiste elukvaliteeti, teadvustamata endale, et teistele kostuv heli on väljakannatamatult vali.

Taoline olukord tekitab pingeid pereliikmete vahel, sest kuulmiskahjustuse all kannatavale inimesele tundub, et teised karjuvad tema peale ja on põhjuseta pahased, samas muutuvadki teised kergesti ärrituvaks, kui peavad talle pidevalt asju üle rääkima.

Õigus kuulda igas eas

Kuulmiskahjustuse vältimiseks soovitan mitte kuulata valjult «tümpsu», eriti kahjulikud on nööpkõrvaklapid; rokkkontserdil ja mürarikkaid töid tehes kasutage kuulmist kaitsvaid vahendeid.

Kuulmiskahjustuse kahtluse korral soovitan minna esmalt perearstile, kes suunab kõrv-nina-kurguarsti (KNK) vastuvõtule. KNK arst teeb kindlaks kuulmiskahjustuse põhjuse ja astme ning määrab edasise kuulmiskahjustuse raviplaani.

Kõige paremaid tulemusi annab varajane kuulmiskahjustuse kompenseerimine, sest mida kauem kuulmisabivahendi soetamisega viivitada, seda raskem on abivahendiga harjuda. Inimene harjub väga kiiresti vaikuses elama, aga kuuldeaparaati kasutades tuuakse tagasi helid, mida kaua ei ole kuulnud, mis tähendab, et elu muutub taas lärmakamaks.

Tänapäeva kuuldeaparaatide tehnoloogia võimaldab väga hästi jäljendada normaalset mõlema kõrvaga kuulmist. Aparaadid on digitaalsed, töötlevad heli automaatselt, muudavad seadeid sujuvalt vastavalt helikeskkonnale, kus viibitakse, keskendudes kõnele.

Kuulmisabivahendite valik on suur ja valikut teha on raske, seepärast soovitan sobivat aparaati valida koos koolitatud spetsialistiga. Kuulmisabivahend valitakse individuaalselt vastavalt kuulmislangusele. Soovitan teha valik kaalutletult, mitte osta esimest ettejuhtuvat aparaati või tellida internetipoest.

Täna, 3. märtsil tähistatakse rahvusvahelist kõrva tervise päeva.

Tagasi üles