/nginx/o/2011/11/01/816782t1hd293.jpg)
Eesti 19-29-aastastest noortest on vaid ligi kolmandik ehk 29 protsenti oma elu jooksul HIV-testi teinud, neist 11 protsenti tegi testi viimase aasta kuu jooksul. Varasemate aastatega võrreldes ei ole elu jooksul testi teinud noorte osakaal muutunud.
Tervise arengu instituudi andmeil lasid pooled testi teinutest ennast viimati testida eriarsti juures. Testimiskohtadest on teisel kohal AIDSi nõustamiskabinetid, kus lasi end testida umbes viiendik vastajatest.
Teste on tehtud ka noorte nõustamiskeskustes, perearsti juures, aga ka doonorina verd andes, ajateenistuses viibides või testimist on pakutud koolis või töö juures, näitab Tervise arengu instituudi uuring.
Noori, kes arvab, et neil oleks vaja HIV-testi teha on 14 protsenti, seejuures peavad nooremad vastajad ehk 19–24-aastased seda olulisemaks kui vanemad vastajad. Testi tegemist peavad olulisemaks need, kes on seksuaaleluga juba alustanud.
Vastajatest 14 protsenti väidab, et neil on ette tulnud olukord, kus vaatamata testimise soovile on see tegemata jäänud. Üle poole nendest põhjendab seda asjaoluga, et aega ei olnud ning veidi üle kolmandiku ütleb, et kardab testi tulemust teada saada. 19–24-aastaste seas on üle kolmandiku ka neid, kes ei tea, kuhu testima minna.
Tänase ülemaailmse AIDSi päeva puhul on kõik noored oodatud end kell 13-19 testima Tallinnas Solarise keskuses ja Narvas Swedbanki kontori ees aadressil Võidu pst 1. Järgmine testimisüritus on juba 2. ja 3. detsembril infomessil Teeviit. Testimiseks kasutatakse kiirtestimise meetodit, mille puhul võetakse näpuotsast paar tilka verd ning vastus selgub paari minutiga.
Igapäevaselt saab end HIV suhtes testida noorte nõustamiskabinettides, mida on üle Eesti kokku 18 ning anonüümsetes AIDSi nõustamiskabinettides, mis on olemas kõigis suuremates linnades. Testimine on kõigile anonüümne ja tasuta, selleks ei ole vaja ravikindlustuse olemasolu ega end eelnevalt registreerida. HIV-teste teevad ka perearst ja eriarst, näiteks günekoloog või naha-suguhaiguste arst.