/nginx/o/2011/11/17/840262t1h2d22.jpg)
Eelmisel nädalal püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine võrreldes eelnevaga enam-vähem samal tasemel, ent võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on haigestunuid veerandi ehk 27 protsendi võrra vähem.
Viirushaiguste võidukäik pole veel alanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal arsti poole pöördunute arv suurenes võrreldes sellele eelnenud nädalaga üheksa protsendi võrra. Arstile pöördus hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu 3423 inimest, neist üle poole olid lapsed. Haigestumine nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka gripitaolistesse haigustesse püsib stabiilsel tasemel, ühtegi gripiviirust laboratoorselt ei kinnitunud.
Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 80 korral, juurdekasv oli eelmise nädalaga võrreldes 23 protsenti. Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni viieaastased lapsed, kuid sama vanusrühma haigestumus vähenes 23 protsenti.
Haigestumine kasvas koolilaste seas (vanus 5-14) – 42 protsenti, täiskasvanute hulgas (15-65) – 50 protsenti ning vanemealiste 65 ja vanem haigestunute hulgas üle 37 protsendi.
Kuna haigestumise kasv vanemaealiste hulgas on teistega võrreldes suurem juba teist järjestikust nädalat, siis palub terviseamet perearstidel pöörata erilist tähelepanu just sellele vanusrühmale ning võta eeskätt nendelt proove gripiviirusele.
Muudest viirustest suurenes laboratoorselt kinnitatud paragripi- ja RS-viiruse proovid. Domineerivat viirust ei ole veel võimalik määrata, kuna positiivsete proovide arv on selleks liiga väike. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.