Parodontoloog: veritsevate igemete tegelik tõsidus ei jõua inimestele kohale

Lastele tuleb suuhügieeni õpetada juba maast madalast. Foto: Shutterstock

Eestimaalaste hammaste tervise olukord ei ole dramaatiline, see võiks olla kordades hullem. Aga sellise suhtumisega loorberitele puhkama heites ei liigu me paremuse suunas, sest alati saab paremini. Seda teadmist kuklas hoides teevad hambaarstid palehigis tööd, kuid on üks tont, mis riigis ringi hõljub. Selle nimi on parodontiit ehk igemete ja hammaste tugistruktuuride põletik, kirjutab parodontoloog Tatjana Kašunina.

Eurostati uuringu (2011) andmetel on Eestis 88 hambaarsti 100 000 inimese kohta, mis on võrdlemisi kõrge näitaja võrreldes mitmete ELi riikidega. Tervise Arengu Instituudi andmetel tehti 2017. aastal Eestis ligi kaks miljonit hambaarsti visiiti, mis on 5,2 protsenti enam kui sellele eelnenud aastal. Suuhügienisti külastamise sagedus kasvas samal ajal 15 protsenti.

Statistikast lähtuvalt oleks kõik justkui hästi ja suures plaanis ongi. Parodontoloogia valdkond on Eestis kahjuks siiski alles lapsekingades.

Parodontiit ei ole naljaasi

Kaariesest on palju räägitud ja see sõnum on kenasti kohale jõudnud. Iga koolijüts teab, et hambaaugud on halvad. On tagumine aeg võtta ette uus vaenlane – parodontiit. Tegemist on probleemiga, mille tõsiduseaste ei näi inimestele kohale jõudvat. Mida halba need hellad või hammaste pesemisel natuke veritsevad igemed ikka teevad, eks?

Tatjana Kašunina. Foto: Erakogu

Tegelikkuses on parodontiit üks kõige levinumaid kroonilisi põletikulisi haigusi. Näiteks üle poolte ameeriklastest põevad parodontiiti. Eesti kohta väga palju andmeid kahjuks ei ole. 2001. aasta uuringus leiti 15-aastastel lastel erineva raskusastmega igemekahjustusi 47,7 protsendil. 

Parodontiit algab alati igemepõletikust ehk gingiviidist. Üks esimesi tunnuseid on igemete veritsemine hammaste harjamisel, punetus või värvitu bakteriaalne katt igemetel. Kui jätta igemepõletik ravimata, võib see areneda parodontiidiks. Parodontiidi tekitatud kahjustused on pahatihti pöördumatud, sest hävinud igeme- ja luukudet ei ole enamasti võimalik taastada ning seetõttu on parodontiit peamiseks hammaste väljalangemise põhjuseks.

Kui igemepõletiku arengut ei takistata, hävivad hammaste tugikonstruktsioonid, sealhulgas ümbritsev luu. Hambad hakkavad loksuma, need langevad välja või tuleb need eemaldada. Patsiendid võivad kokku puutuda ka valuliku mädanikuga, mis võib takistada söömist. Igemete taandumise tagajärjel paljastuvad (ja pikenevad) hambad.

Teada on, et igemehaiguse ravimata jätmine võib mõjutada ka üldist tervist - suureneb südamehaiguste ja diabeedi risk, samuti on tüsistuste risk raseduse ajal palju tõenäolisem.

Hammaste tervis ei sõltu vaid geenidest

Levinud on arvamus, et hammaste tervis sõltub geenipaketist, mille vanemad ja esivanemad meile on kinkinud. See ei ole siiski päris tõsi. Hammaste tervis ei sõltu nii väga geenidest, kuivõrd toitumise ja elustiili harjumustest.

Peatun igaks juhuks ka halva suutervise põhjustel. Meie kõigi suus on head ja halvad bakterid. Ebapiisava suuhügieeni tagajärjel suureneb bakterite ja toidujäätmete kiht ehk hambakatt. Katt aga kaitseb suus olevaid halbu baktereid ning laseb neil «võita».

Bakterid on suus nagunii, kuid meie töö on hoida seal võimalikult hea mikrobioota, mis ei lase halbadel mikroobidel häid võita. Kuidas seda saavutada? Hambasõbralik toitumine tähendab, et toidukordade vahele on jäetud vähemalt kolm tundi pausi, et jõuaks taastuda neutraalne suukeskond. Lisaks on söögikordade vahel soovitatav juua ainult puhast vett.

Hammaste tervisest peab rääkima juba lasteaias

Kõik meie harjumused pärinevad lapsepõlvest. Kõige lihtsam lahendus parodontiidi ennetamisel ja hea suutervise hoidmisel on tulemuslikum ennetustöö ja järjepidev igapäevane praktika. Lastele peaksid õiged suuhügieeni võtted juba varakult sisse harjutama.

Sooviksin lastevanematele südamele panna, et hammaste tervisest rääkimine on väga oluline. See on lapsevanema kohustus, sest lapsepõlves tekkivad harjumused kujundavad tulevikus meie elu.

Minu mure on küll suur, kuid ega asjalood tegelikult vaid halvad ole. Hea on näha, et laste hammaste tervis on võetud rohkem sihikule. Näiteks käivitus eelmise aasta oktoobris Suukool.ee initsiatiivil suur hambapesukampaania «Hambad puhtaks», mis kestab kuni käesoleva aasta aprillini. Ootan juba huviga selle kampaania tulemusi ja pikaajalisi mõjusid!