![Üks toidukord kiirtoidurestoranis annab keskmiselt 40 protsenti päevasest soovituslikust energiakogusest.](http://f8.pmo.ee/IEOYWw0c6iUxxOGFF1NYDNAFCCU=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2019/03/04/11841993t1hc81c.jpg)
Uurimistööst selgus, et kiirtoidukettides pakutavad toiduportsjonid on aastatega aina suuremaks ja kaloririkkamaks muutunud.
Uurimistööst selgus, et kiirtoidukettides pakutavad toiduportsjonid on aastatega aina suuremaks ja kaloririkkamaks muutunud.
Bostoni ülikooli uuringust leiti, et kiirtoidukettide einetes on iga kümnendiga suurenenud kilokalorite ja naatriumi hulk. Peamiseks põhjuseks peavad teadlased portsjonite suurendamist, vahendab New York Times.
Uurijad analüüsisid 1787 eelrooga, kõrvalrooga ja magustoitu, mida pakuti kümnes kiirtoiduketist aastatel 1986–2016. Selle aja jooksul kasvas menüüs olnud toitude arv 226 protsenti. Ajakirjas The Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics avaldatud uuringus leiti, et isegi koos menüüdesse lisatud kergemate valikutega on kiirtoidukohtades einestamine ebatervislikum kui 30 aastat tagasi.
Teadlased leidsid näiteks, et keskmine eelroog kaalus 2016. aastal 39 grammi rohkem kui 1986. aastal ning sisaldas 90 kilokalorit enam kui 30 aastat tagasi. Samuti oli toidu naatriumisisaldus kasvanud 27,8 protsenti, mis moodustas 41,6 protsenti päevasest soovituslikust naatriumikogusest. 2016. aastal kaalus keskmine magustoit aga 71 grammi rohkem ja seal oli 186 kilokalorit enam kui 30 aastat tagasi. Terve toidukorrana moodustas keskmine eelroog ja kõrvalroog 40 protsenti päevasest 2000 kilokalorist.
Üks võimalikest põhjustest on see, et restoranid loodavad suuremate jäätiste ja küpsistega suurendada igale tellimusele kulutatud summat ja rohkem kliente ligi meelitada. Enamik inimesi külastab kiirtoidukohta lõuna ajal, kui enamasti magustoitu ei sööda ning restorani pakutud suurem portsjon seostub klientidele suurema väärtusega.