Onkoloog Kristiina Ojamaa: vähiravi peab olema laiemalt kättesaadav

Ida-Tallinna Keskhaigla Onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa. Foto: Peeter Langovits

Igal aastal saab Eestis vähidiagnoosi 200 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Vähiravi laiendamine ei tähendaks seega süsteemi lõhkumist (nagu aeg-ajalt väidetakse), vaid selle kättesaadavamaks tegemist. Ka Tallinna Haiglasse on vaja kiiritusravi seadmeid, kirjutab onkoloog Kristiina Ojamaa.

Hinnanguliselt haigestub iga kuues inimene elu jooksul pahaloomulisse kasvajasse. Vähk on surmapõhjustest Eestis teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.

Eestile lähim vähiravi tipptase on Helsingis. Sealse ülikooli keskhaiglale on omistatud nimetus Comprehensive Cancer Center ehk kõikehõlmav vähikeskus. Selline vähikeskus on tihedalt seotud eksperimentaalse ja kliinilist praktikat muutva teadustööga ning kõrgtehnoloogilise uuendusliku aparatuuriga. Baltikumis ei küüni selle tasemeni veel ükski haigla ega vähikeskus. Soomes on kokku 13 haiglat, kus pakutakse integreeritud vähiravi. Helsingis on selliseid haiglaid mitu, heal tasemel on vähiravi võimalik ka väiksemates linnades nagu Kotka ja Pori.

Üks integreeritud vähiravi nurgakividest on võimekus pakkuda patsiendile ühes kohas nii kirurgilisi operatsioone, keemia- kui ka kiiritusravi. Patsiendi jaoks on see parim võimalus, sest keegi ei taha raskelt haigena eri arstide ja haiglate vahel pendeldada. Täna pakuvad integreeritud vähiravi TÜ Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Tartus on kaks ja PERH-is neli kiiritusravi seadet. Mõlemad soovivad lähitulevikus juurde kahte seadet ja siis on Eestil kokku 10 kiiritusseadet. Võrdluseks: Soomes on regulaarselt töötavaid kiiritusaparaate 2016. aasta seisuga 56 ja see arv tõuseb, sest kiiritusravi on oluline ja järjest suuremas mahus onkoloogilise ravi osa.

Tänapäeval on kiiritusravi ohutu ja väga efektiivne vähiravi meetod, mis kasutab kasvajate ravimiseks ioniseerivat kiirgust. Seda raviviisi saab kasutada kasvajavastases ravis ainsa ravimeetodina või kombineerituna keemia- ja/või kirurgilise raviga. Kiiritusravi eesmärk on hävitada kasvaja või kombineerides teiste raviviisidega kasvaja mõõtusid vähendada, et see muutuks opereeritavaks. Levinud kasvajate puhul kasutatakse kiiritusravi kasvajast tingitud sümptomite leevendamiseks ning kasvajakollete stabiliseerimiseks.

Kiiritusravi on efektiivne kasvajast tingitud valu ravimisel ja paljude kasvajate ravimisel efektiivsuselt võrdne kirurgilise raviga. Selle eelis aga on, et kiiritusravi puhul jääb kiiritatud organ või kude alles, seda ei eemaldata. Kiiritusravi on asendamatu ning põhikomponent kvaliteetses kasvajavastases ravis.

Kiiritusravi vajalik vähemalt kolmes haiglas

Tallinna linn on otsustanud liita kaks Eesti mõistes väga suurt haiglat (Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla) ning ehitada aastaks 2025 Tallinna Haiglale Lasnamäele moodsa ja tänapäevaseid ravivajadusi arvestava hoonetekompleksi.

Mõlemad haiglad on juba aastaid tegelenud ka vähiraviga, kuigi ilma kiiritusseadmeteta. ITK-s on olemas kogu tänapäevane kõrgkvaliteetne diagnostika, kirurgiline ravi ja keemiaravi. Lisaks on mitu vähiravi valdkonda, kus ITK ja LTKH kompetents on ajaloost ja eripäradest tulenevalt väga tugev. Üle kahe kolmandiku Eesti esmastest günekoloogiliste kasvajate juhtumitest avastatakse ning ravitakse nendes haiglates. See on ka arusaadav, sest naistekliinikud koos sünnitusmajadega annavad nende vähijuhtumite varaseks avastamiseks parima võimaluse. ITK-s on väga tugev silmakliinik ja silmavähi ravimise kompetents, LTKH-l on suured kogemused näiteks meeste eesnäärmevähi ning mao- ja soolevähi ravis.

ITK-l on aastas üle 1200 esmase vähidiagnoosiga patsiendi, LTKH-l veidi vähem. Seega on Tallinna Haigla ravida suur osa Eesti esmastest vähijuhtumitest. ITK onkoloogiakeskuses ravitakse aastas üle 15 000 vähijuhu, mis on terve Euroopa mõistes juba keskmise suurusega vähikeskuse maht, arvestades, et tegemist on vaid keemiaravil põhineva keskusega.

On selge, et ka Tallinna Haigla vajab kahte kiiritusravi seadet. Kiiritusravi on kõige kulutõhusam vähiravi viis ning kiiritusravi võimekus ei ole tänapäeva integreeritud vähiravis luksus ja tipptase, vaid elementaarne ning hädavajalik. Ilma selleta ei olegi sisuliselt võimalik patsientidele integreeritud vähiravi pakkuda. Tallinna Haiglat ja eeldatavat patsientide hulka silmas pidades ei ole mõeldav loobuda elementaarsetest ravivõimalustest.

Tallinna Haigla ei taha olla teiste suurhaiglate konkurent ega neilt patsiente ära võtta, vaid oma tööd väga hästi teha. Kahjuks jätkub onkoloogias patsiente meile kõigile. Me lähtume oma patsientide huvidest, mitte ei soovi võidelda haigekassa rahade pärast. Me soovime, et Eesti saaks ka aastal 2030 öelda, et meie vähiravi tulemuslikkus on viimase kümnendiga oluliselt paranenud.  Selleks peame aga üheskoos vähiravi kompetentse edasi arendama.

Kristiina Ojamaa  on Eesti onkoloogide seltsi juhatuse liige ja vähiravifondi «Kingitud Elu» nõukogu liige.