/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/05/11843777t1h7df5.jpg)
Seni suurimas Alzheimeri tõve geneetilistele alustele pühendatud uuringus tehti kindlaks viis uut geenimutatsiooni, mis teevad inimese haavatavamaks mälurööviva haiguse suhtes.
Teadlased avastasid uue teguri, mis suurendab Alzheimeri tõve riski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline teadlaste rühm analüüsis rohkem kui 94 000 inimese DNA-d, mis koguti rahvusvahelise genoomse Alzheimeri projekti raames, edastas Health24. «Võimalus kombineerida nii suurt hulka andmeid lubas meil tuvastada uusi seoseid Alzheimeri tõve tekkel,» märkis üks uuringu autoreid, Miami Ülikooli John. P Hussmani instituudi genoomikateadlane Brian Kunkle.
Instituudi juht Margaret Pericak-Vance selgitas, et geene võib pidada justkui inimkeha kasutusjuhendiks ning uuringutulemused võimaldavad senisest paremat arusaamist, kuidas kasutada inimese geeniinfot tõve võimalikul avaldumisel ning patsientide kliinilisel hooldamisel. Uuringuga tuvastatud viis uut geenimutatsooni annavad teavet, kuidas haigus arenema hakkab ning võivad olla kasuks uute ravimite loomisel, rääkisid autorid.
Veel leidsid teadlased, et ajus leiduva tau-valguga seotud geenimutatsioonid võivad mõjutada Alzheimeri tõve arengut varasemas faasiski, kui seni oli kindlaks tehtud. Huvitav leid tehti ka haruldaste geenivariantide kohta, mis esinevad vähem kui ühel protsendil elanikkonnast, kuid ometi mängivad tõenäoliselt üsna tõsist rolli Alzheimeri tõve tekkel.
Teadlased avastasid ka ühise joone varase ja hilise algusega Alzheimeri tõve tekkes – selleks oli viis, kuidas organismis lagundatakse amüloid-prekursor nimelisi valke. Viimane järeldus viitab sellele, et varase algusega Alzheimeri tõve jaoks loodud ravimid võiksid olla sobilikud ka hilisema avaldumisega haiguse ravis.