Ortodont annab nõu: olulisimad asjad, mida lapse hambumuse juures märgata

Lastega hambaarstil käimine võiks Eestis olla oluliselt sagedasem.

FOTO: /

Tervete hammastega lapsi on Eestis liiga vähe, sõnas hambaarstiteaduse ortodontia dotsent Triin Jagomägi tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Hammaste eest hoolitsemisel on oluline tegeleda laste tervisekasvatuse ja vanemate harimisega – alates baasteadmistest, kuidas augud tekivad kuni selleni, kuidas märgata kinnist keelekida või mida ette võtta, kui laps hakkab suu kaudu hingama, rääkis Jagomägi. 

Äsja Tartu Ülikooli aumärgi pälvinud Jagomägi on Alma Materis töötanud üle 20 aasta, viimasel ajal on tegus naine panustanud ka rahvusvahelistesse projektidesse, eeskätt teinud koostööd Vietnami ülikoolidega. «Vietnamlastel on väga halvas seisus piimahambad, sest seal on levinud arusaam, et kuna need tulevad ära niikuinii, ei pea neid ravima,» sõnas Jagomägi. Samas, midagi hõisata ei ole ka eestlastel: viimane uuring ütleb, et kolmeaastastest lastest on terved hambad 71 protsendil, kuueaastastest 28 protsendil ja 12-aastatest 32 protsendil. «Ka meil on tervete hammasteni pikk tee minna. Imekspandav on tulemus seetõttu, et laste hambaravi katab haigekassa,» sõnas Jagomägi.

Evolutsiooni käigus on inimesel ära kadunud koon, mistõttu hambad ei mahu enam nii kenasti suhu ära ja ülemised hingamisteed võivad kergemini sulguda. Inimese näokuju on muutunud järjest piklikumaks, suulagi kitsamaks ja kõrgemaks. Keel on puhkeolekus suu põhjas, mitte suulaes ja nii see vale hambumus tasapisi välja kujunebki. Eriti tähelepanelikud peaksid olema vanemad, kellel sünnivad enneaegsed lapsed või kui beebidel on kinnine keelekida. Viimasest annab emadele tihti märku valulik imetamine. «Samuti julgustan õpetama lapsi kohe tassist jooma, mitte nokaga kruusist,» jagas Jagomägi lihtsaid nippe.

Paremini peaksid nii vanemad kui ka kasvatajad - õpetajad märkama suu kaudu hingamist, mis annab märku, et keele asend suus on vale. «Hambakaared arenevad tasakaalu situatsioonis, kus neid ümbritseb seestpoolt keel, väljast põsed ja huuled. Kui üks tugi ehk keel suulaest ära kaob, kasvavad hambakaared liiga kitsaks. Suulagi on samal ajal ka ninapõhi ja nii ahenevad ka hingamisteed. Adenoididest tingitud õhusulgus ei teki samuti üleöö, kuid mida kiiremini muutust tähele panna ja arsti juurde minna, seda parem. Ma käin oma teraapiakoera Alfiga, kes aitab lastel hambaarsti juures end mõnusalt tunda, lasteaedades hammastest rääkimas ja näen seal, kui palju on lapsi, kes mind suu lahti jälgivad ja suu kaudu hingavad,» selgitas Jagomägi.

Ta lisas, et kui adenoidid või mandlid on eemaldatud, peab laps saama ka teraapiat, õppides uuesti nina kaudu hingama. Suuhingamine on seotud väga paljude terviseprobleemidega ja iseenesest see ära ei kao.

Igal juhul julgustab Jagomägi rohkem lõualuudele tööd andma. Ta soovitab süüa tervet porgandit, mitte seda riivida ning osta leiba ühes tükis, mitte kilekotis ja viiludena.

Kuula raadiosaadet siit.

Tagasi üles