Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mitu päeva on viirushaiguse põdeja nakkav?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Külmetushaigustena tuntud ülemiste hingamisteede põletike tekitajad on samuti viirused, mis võivad haigestunud inimeselt levida juba paar päeva enne sümptomite tekkimist, kuni need kestavad.
Külmetushaigustena tuntud ülemiste hingamisteede põletike tekitajad on samuti viirused, mis võivad haigestunud inimeselt levida juba paar päeva enne sümptomite tekkimist, kuni need kestavad. Foto: Arturs Budkevics / PantherMedia / Arturs Budkevics

Külmetushaigustena tuntud ülemiste hingamisteede haigused on tegelikult viiruste põhjustatud ja nakkavad. Neid võib edasi anda juba paar päeva enne sümptomite tekkimist. See tähendab, et neid võib levitada enda teadmata.

Viiruste poolt põhjustatud niinimetatud külmetushaiguste peiteaeg on tavaliselt üks kuni kolm päeva. Peiteaeg on periood, mil inimene on saanud nakkuse, aga tal pole veel avaldunud haiguse sümptomeid, vahendab Healthline

Peiteaja pikkust mõjutavad mitmed tegurid:

  • viiruse hulk, millega oldi kokkupuutes
  • immuunsüsteemi tugevus
  • millise tee kaudu viirus organismi pääses

Külmetushaigustena tuntud viiruslikud ülemiste hingamisteede haigused võivad nakatunult edasi kanduda juba paar päeva enne sümptomite tekkimist. Inimene on nakkusohtlik seni, kuni tal on haigussümptomid.

Külmetushaigustest paranemine võtab tavaliselt seitse kuni kümme päeva. Kuna viirust võib edasi anda juba mitu päeva enne sümptomite teket, on inimene potentsiaalselt nakkusohtlik kuni kaks nädalat.

Külmetushaigusi põhjustavad viirused võivad siseneda organismi nina, suu ja silmade kaudu. Võid näiteks haigestuda, kui hingad viirusosakesi sisse, kui haige köhib või aevastab sinu lähedal. Võid saada nn külmetushaiguse ka otsekontakti kaudu, kui inimesel on haigustekitajaid peopesal, juhtud seda suruma ning pärast puudutad käega oma suud, nina või silmi.

Viirusega saastunud objektide või pindade puudutamine võib samuti olla kurjajuureks – tavaliselt nakkushooajal viirusega saastunud pinnad on ukselingid, söögiriistad ja jagatud lelud.

Külmetushaiguse varasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus, aevastamine ja kõditav tunne kurgus.

Peamised sümptomid on vesine nohu või kinnine nina, köha, peavalu, kerged valud kehas, mõõdukas palavik. Viiendal sümptomite ilmnemise päeval muutuvad need tavaliselt juba veidi kergemaks.

Külmetushaiguse kestust võib lühendada C-vitamiini tarbimine, ehkki see ei hoia tavaliselt sellesse nakatumist ära.

Tagasi üles