Hüva nõu: mida teha, kui hambaarsti külastamine on pikalt unarusse jäänud?

Head suuhügieeni harjumused tuleb kujundada maast madalast. Foto: Shutterstock

Kui hambaravis peetakse suurimateks murekohtadeks kopsakaid raviarveid ja valusaid protseduure, siis pidev kontrolliskäik aitab vältida mõlemat. Unimedi hambaarst Ann Kaleviste sõnul peaksid täiskasvanud käima hambaarsti juures vähemalt kord aastas ka siis, kui neil kaebusi ei esine.

Valu on ilmselt suurimaid hirmu tekitajaid, kuid seda on Kaleviste sõnul tänapäeva vahenditega võimalik vähendada peaaegu miinimumini. Tuimastamine on sealjuures hästi oluline, et teha protseduur patsiendile võimalikult valutuks. Samuti on geel limaskesta tuimastamiseks, millega tehakse süstekoht valutuks, et ka see ei teeks haiget. Peale lokaalanesteesia on olemas narkoos ja sedatsioon. Viimase puhul manustatakse veeni kaudu ravimeid ja tekib uimane tunne. «Patsient on teadvusel, aga rahulik – see vähendab ärevust. Protseduuri käigus jälgitakse nagu narkoosilgi kõiki elutähtsaid näitajaid, pulssi, vererõhku,» rääkis Kaleviste. Tema sõnul kasutatakse sedatsiooni näiteks foobia puhul ning kui plaanis pole väga pikk ja raske protseduur, on see alternatiiv narkoosile.