/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/03/12/11860838t1hba6e.jpg)
Paljud uneapnoega inimesed ei saa diagnoosi. Kuid ajupiltide uurimine on näidanud, et selle seisundi ja dementsuse levinuima vormi Alzheimeri vahel võib olla seos.
See unehäire suurendab Alzheimeri tõve tekkimise ohtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutise uuringu kohaselt võib uneapnoe, mille korral tekivad magades ligi minuti või rohkem kestvad hingamispausid, ajendada dementsuse teket, vahendab Medical News Today.
Ameerika Uneapnoe Assotsiatsiooni andmetel on Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt 22 miljonit uneapnoed põdevat inimest. Seisund, mis põhjustab une ajal hingamise peatamise, võib kaasa tuua olulise hapniku hulga vähenemise kehas magamise ajal. Ravimata jäädes, võib see põhjustada mitmeid kardiovaskulaarseid probleeme, sealhulgas kõrget vererõhku, insulti ja kroonilist südamepuudulikkust. Obstruktiivne uneapnoe on seotud ka depressiooni ja II tüüpi diabeediga.
«Hiljutised uuringud on seostanud uneapnoed suurenenud dementsuse riskiga,» märgib doktor Diego Z. Carvalho, Mocho Mayo kliiniku neuroloog.
Koos kolleegidega võttis ta uurida, kas uneapnoe ja Alzheimeri tõve konkreetse biomarkeri vahel on seos. See biomarker on valk, mis kannab nime tau, mida esineb Alzheimeri tõvega inimeste ajus. Tau valgud moodustavad puntraid, mida arstid skaneerimisel tuvastavad.
«Inimesel on une ajal tavaliselt vähem kui viis apnoe episoodi tunnis,» ütleb doktor Carvalho. «Küsimus on selles, et paljud inimesed ei tea, et neil on see haigus.» Ameerika Uneapnoe Assotsiatsioon teatab, et hinnanguliselt 80 protsenti inimestest, kellel on mõõdukas kuni raske obstruktiivne uneapnoe, ei saa diagnoosi.
Et teha kindlaks, millistel uuringus osalejatel esineb uneapnoe, palusid uurijad nende voodipartnereid öösel peatunud hingamise episoodid üles tähendada. Uuringus osales kokku 288 65-aastast ja vanemat inimest. Mitte ühelgi ei olnud kognitiivsete häirete tunnuseid.
Lisaks kasutasid uurijad aju skaneerimist, et kontrollida, kas seal esineb tau valku. Täpsemalt, nad uurisid entorinaalset ajukoorepiirkonda, sest tau puntrad tekivad seal tõenäolisemalt. See ajupiirkond omab rolli mälu tekkimises, navigatsioonis ja aja tajumises.
Carvalho ja kolleegid leidsid seose uneapnoe ja kõrgema tau valgu esinemise vahel ajus. Öise seire käigus selgus, et 43 inimesel uuritavatest esines apnoeepisoode. Uneapnoega patsientidel oli ajus keskmiselt 4,5 protsenti rohkem tau valku kui sellest haigusest priidel inimestel.
Uuringust järeldatakse, et obstruktiivne uneapnoe võib kahjustada inimese võimet luua isiklikke mälestusi.
Meditsiiniline kogukond peab uuringutulemusi esialgseteks, kuna neid ei ole veel avaldatud teadusajakirjas.
Carvalho tähendab, et tulemused «tõstatavad võimaluse, et uneapnoe mõjutab tau valgu kuhjumist.» Samas pole ka välistatud ka vastupidine stsenaarium, kus tau valkude esinemine muudab uneapnoe suhtes vastuvõtlikuks, ent see on siiski vähem tõenäoline.