Viis diabeedimüüti: kus on tõde suhkruhaiguse puhul?

Suhkru söömine otseselt diabeeti ei põhjusta, nagu seda tihti arvatakse.

FOTO: Olga Sergeeva / PantherMedia / Olga Sergeeva

Teist tüüpi diabeet on tõsine krooniline haigus, mis võib põhjustada erinevaid tervisemuresid. Diabeeti on võimalik ravida kombineerides ravimeid ja tervislikku elustiili ning riske tervisele vähendab tervislik toitumine, mis võib siiski sisaldada mõnda tüüpi suhkruid.

Diabeedi puhul tõuseb veresuhkru tase liiga kõrgele ning see kahjustab keha ja võib mõnel juhul surmav olla. Haigus on väga levinud ning mõjutab 7–9 protsenti täiskasvanud Eesti elanikkonnast.

Kuigi haigust seostatakse ülekaalulisusega, võib teist tüüpi diabeet tekkida ka normaalne kehakaaluga inimestel, vahendab Medical News Today artiklis, kus murtakse levinumaid diabeediga seonduvaid müüte. 

Suhkru söömine tekitab diabeeti

Teist tüüpi diabeeti tekitab geneetiliste ja elustiili faktorite koosmõju. Eriliselt panustab haiguse tekkimisse füüsiline passiivsus, kaalutõus ja ülekaalulisus. Kaalutõus tekib tavaliselt siis kui inimene tarbib rohkem kilokaloreid kui ta suudab energiaks kulutada. Kõrge kilokalorsusega dieedis ei pea  olema tingimata palju suhkrut, kuid suhkur iseenesest sisaldab palju kilokaloreid.

Diabeet ei ole tõsine haigus

Kõigil diabeedi vormidel võib kehale tõsine mõju olla. Diabeediga seostatakse paljusid erinevaid tüsistusi, näiteks silmaprobleeme, neeruhaigust, kõrget vererõhku, insulti, südamehaigust, seedeprobleeme, nahaprobleeme, hamba ja igemehaigusi.

Ravi otsimine ja tõhusad elustiilimuutused võivad veresuhkrut kontrolli all hoida ja tüsistuste riski vähendada. Siiski on pika aja jooksul kaasuvate probleemide tekkimine võimalik. Mõnel juhul võib diabeet ka surmav olla ning Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel oli 2016. aastal suhkruhaigus otsene surmapõhjus 1,6 miljonil inimesel üle maailma.

See mõjutab ainult ülekaalulisi inimesi

Uuringud on näidanud, et on otsene seos teist tüüpi diabeedi, kaalutõusu ja ülekaalulisuse vahel. Siiski on võimalik, et teist tüüpi diabeet tekib ka normaalkaalus inimestel. Umbes 12,5 protsenti teist tüüpi diabeediga täiskasvanutest ei ole ülekaalulised. Saledatel inimestel võib tekkida autoimmuunne diabeet, mida nimetatakse mõnikord 1,5 tüüpi diabeediks. 2012. aastal tehtud uuring leidis ka, et sellist tüüpi diabeediga tervislikus kaalus inimestel on haigusesse suremise risk suurem kui ülekaalulistel.

Teist tüüpi diabeediga inimesed ei saa suhkrut süüa

On tõsi, et diabeedihaiged peavad jägima tervislikku dieeti ning enamasti on see madala suhkrusisaldusega. Siiski pole selle haiguse puhul oluline suhkrut täielikult vältida. Näiteks puuviljad sisaldavad fruktoosi, kuid samuti kiudaineid, vitamiini ja mineraale. Ameerika diabeediliit julgustab inimesi sööma nii värskeid, külmutatud kui ka konserveeritud puuvilju, kuhu pole lisatud suhkrut. Siiski peaksid suhkruhaiged vältima magusaid jooke.

Inimene teab kindlasti, et tal on diabeet

Haiguse varases staadiumis on sümptomid vähem tuntavad kui esimest tüüpi diabeedi omad ning on võimalik, et inimesel on teist tüüpi diabeet ka enda teadmata.

Tagasi üles