/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/13/11862628t1h6782.jpg)
On arvatud, et väike naps tuleb tervisele kasuks. Uutes uuringutes on selgunud vastupidine – isegi üks või kaks klaasi alkoholi päevas on seotud vererõhu tõusuga.
Uuring: juba nii mitu alkohoolset jooki nädalas tõstavad püsivalt vererõhku (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvan, et see on pöördepunkt kliinilises praktikas, samuti tulevases teadus-, haridus- ja rahvatervisepoliitikas,» ütles uurimuse peamine autor, kardioloog Amer Aladin. Uuring näitas, et nii raske kui mõõdukas alkoholi tarbimine suurendab hüpertensiooni ehk tõstab püsivalt normaalsest kõrgemaks arteriaalset vererõhku, vahendab Health24.
Aladini meeskond leidis, et mõõdukas joomine – seitse kuni 13 jooki nädalas – suurendab oluliselt tõenäosust, et vererõhk kerkib ebatervislikult kõrgeks.
Mis on üks jook? See on üks õlu (umbes 350 ml), 120 ml veini, 45 ml üle 40-protsendist alkoholi. Isegi sellise koguse alkoholi tarbimine päevas, mida on peetud mõõdukaks alkoholi tarbimiseks, pole ohutu, selgus uuringus.
Uuringusse kaasati 17 000 ameeriklast ja selgus, et mõõdukalt alkoholi tarbivatel inimestel oli 53 protsenti suurema tõenäosusega hüpertensioon võrreldes karsketega.
Ohtralt alkoholi tarbivate inimeste puhul oli 69 protsenti suurem tõenäosus, et nende vererõhk oli püsivalt liiga kõrge.
Alkoholi mitte tarbivate inimeste vererõhk oli keskmiselt 109/67 mmHg. Need numbrid olid mõõdukate alkoholitarbijate puhul 128/79 mmHg ja suurte alkoholisõprade puhul 153/82 mmHg.
Aladin märgib, et alkoholi tarbimine viib kõrge vererõhuni, kuna see mõjutab aju ja maksa tööd ning tõstab rasvade taset kehas.