/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/07/11771285t1h0fbe.jpg)
Koolivaheaja lõppedes langes möödunud nädalal grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine 25 protsenti - haigestumuse suure languse üheks täiendavaks põhjuseks võib pidada nädal varem olnud koolivaheaega.
Koolivaheaeg tõmbas gripi levikule järsult pidurit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3927 haigestunut, neist 43,6 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 297,7. Grippi haigestumus püsis samal tasemel vaid Ida-Virumaal, mujal haigestumus langes.
Gripiviiruste osakaal langes kuni 55 protsendini, samas oluliselt kasvas RS viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu veerandi kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on langemas juba kolmel järjestikusel nädalal keskmise languskiirusega, milleks on 5-8 protsenti. Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel madalaks, kuid levikut veel laialdaseks, kuid rääkida gripi lõpust veel ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1213 patsienti, hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas vaid vanemaealiste ja tööealiste vanusrühmades, moodustades 48,6 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.
Kokku on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 86 inimest, neist 56 inimest olid vanuses 65 ja vanemad. Mediaanvanuseks on 68 aastat.
Kolme inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse vanuse või kaasuvate haiguste olemasolu tõttu.