Kooliõed: vaktsineerimisest keeldujaid on kaks korda üle ohtliku taseme

Kooliõdede mure number üks hetkel leetrid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tallinna kooliõed, kelle töö on hoolitseda enam kui 50 000 koolilapse tervise eest, pöörduvad lapsevanemate poole, sest vaktsiinidest keeldumisi on kaks korda üle ohtliku taseme.

SA Tallinna Koolitervishoid juhi Kädi Lepa sõnul on kooliõdede mure number üks hetkel leetrid. «Rahvusvahelised hoiatused on väljas, olukord on murettekitav, kuid umbes kümnendik lastest on vaktsineerimata. Seda on kaks korda lubatust rohkem,» rõhutas ta. «Üle 300 vaktsineerimata õpilase võib tunduda esmapilgul talutava numbrina, kuid see on ainult Tallinna näitaja ja ning see pole absoluutnumber, vaid iga aastane vaktsineerimata jäävate laste arv.»

Kooliõdede üks paljudest tööülesannetest ongi tegeleda just õpilaste vaktsineerimise ja vaktsineerimisinfo kogumisega. «Kurb on tõdeda, et ka koolis kus mina töötan, ei ole pilt keskmisest kuigivõrd erinev. Käesoleval õppeaastal ei ole lapsevanema keeldumise tõttu leetrite-mumpsi-punetiste vastu üldse vaktsineeritud 31 õpilast 384st ehk 8,1 protsenti,» ütles Audentese Erakooli kooliõde Zinaida Kendra.

Kuigi vaktsineerimise vajalikkus on viimasel ajal sagedasti kõneaineks, näitab kooliõdede praktika, et see teadmine ei ole veel vajalikule hulgale lapsevanematele kohale jõudnud.

Järgneb kooliõdede pöördumine:

Kallid lapsevanemad!

Me täname kõiki teid, kes te olete mõistnud raskete haiguste vältimiseks vajalike vaktsineerimiste olulisust ning nende tähtsust teie lapse tervisele. Paraku ei ole teid juba aastaid piisavalt, et garanteerida koolides rahvusvaheliselt tunnustatud vajalik vaktsineerimise tase, kus leetrite-mumpsi-punetiste vastu oleks kaitstud vähemalt 95 protsenti lastest.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatas Eestit juba kaks aastat tagasi, kui see näitaja oli langenud 91,5 protsendini. Tänane jooksev statistika näitab, et endiselt jääb vaktsineerimata mitte kuni viis protsenti vaid ligi kümme protsenti meie koolides käivatest lastest. See on kaks korda ohtlikkuse piirist kõrgem näitaja. 

13-aastaselt on lastel aeg saada leetrite-mumpsi-punetiste kordusvaktsiin. Lõppenud aastal vaktsineerisime me Tallinna koolides leetrid-mumps-punetised vastu 3435 õpilast, samas kui keeldujaid oli 315. Nende vahele jäävad veel lapsed, kelle vanemad ei ole otsesõnu keeldunud, kuid ei ole suutnud ka otsust langetada. Seda on liiga palju. See on ohtlik nii kaasõpilastele, keda meditsiinilistel näidustustel ei saa vaktsineerida, veel vaktsineerimata vastsündinutele, kui ka teadmatusest vaktsiini toimeta jäänud täiskasvanutele.

ÜRO hoiatas möödunud aasta lõpus, et leetrite esinemissagedus on kasvanud 30 protsenti. Sel kuul kordas ÜRO hoiatust ja teatas, et maailm seisab globaalse leetrite puhangu ees, mis võib olla laastavate tagajärgedega ja seda ka Euroopas. Samal ajal levib Eesti lastevanemate seas suhtumine, et leetrite puhul tegemist kerge nakkushaigusega, mille vastu lapse kaitsmine ei oma olulist tähtsust.

Leetrid ei ole kuhugi kadunud ja tuletame lastevanematele meelde, et leetrid on väga kõrge nakatumisega  viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Viirus levib piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Leetrite peiteaeg on 7-18 päeva (keskmiselt kümme päeva). Lähikondlased, kes ei ole haigust põdenud ega ka leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Lapsi vaktsineeritakse ühe aasta vanuses perearsti juures ja re-vaktsineeritakse 13 aasta vanuses koolis.

Kunagi ei ole hilja  alustada või jätkata vaktsineerimist. Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem, kuid iseseisvalt ainult teatud piirini. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.