/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/03/14/11864873t1hd18f.jpg)
Täna, 14. märtsil tähistatakse ülemaailmset neerupäeva. Sel aastal on neerupäeva teema «Terved neerud kõigile ja kõikjal». Probleemidele õigeaegne jälile saamine on oluline suurte kahjustuste vältimiseks.
Väsinud ja jõuetu? Saa teada, mis võivad olla vaikselt ligi hiiliva neeruhaiguse tunnusteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga oluline on õigeaegselt tähelepanu pöörata neeruhaiguse riskiteguritele,» rõhutab Regionaalhaigla neeruarst doktor Annika Adoberg. Adobergi sõnul kulgeb neeruhaigus sageli märkamatult, sümptomid võivad tekkida alles siis, kui hävinud on juba 90 protsenti neerukoest, seetõttu on vajalik teada kroonilise neeruhaiguse riskitegureid.
Kroonilise neeruhaiguse riskiteguriteks on kõrgvererõhuhaigus või mõni muu südameveresoonkonnahaigus, suhkruhaigus, ülekaal, suitsetamine, äge neerukahjustus või kroonilise neeruhaiguse olemasolu perekonnas. Neerukahjustuse põhjuseks võivad olla mitmed reumatoloogilised haigused, näiteks süsteemne erütematoosluupus, vaskuliidid ehk süsteemsed veresoontepõletikud, hematoloogilised haigused, näiteks müeloom või nakkushaigused (nt hepatiit, HIV, tuberkuloos).
Neeruhaiguse tunnuseks võivad olla väsimus ja jõuetus, hingeldus, isutus, kuiv ja sügelev nahk, lihaskrambid, tursed jalgadel ning silmade ümber. Neerufunktsiooni häire tuvastamiseks on vajalik ainult vereanalüüs ning uriinianalüüs.
Hinnanguliselt on 850 miljonil inimesel üle kogu maailma mingisugune neeruhaigus. Krooniline neeruhaigus on igal aastal vähemalt 2,4 miljoni surma põhjuseks. Äge neerukahjustus, mis on sage kroonilise neeruhaiguse põhjus, puudutab umbes 13 miljonit inimest üle maailma.