Vähiteadlane avastas endal peeglisse vaadates kasvaja

Kilpnäärme talitlus mõjutab mitut keha funktsiooni. Ultraheliuuringul olid Covid-19 tõttu tekkinud põletiku jäljed paljudel nähtavad veel aasta hiljem. Foto: Shutterstock

Mitte iga päev ei juhtu, et vaatad peeglisse ja kahtlustad endal vähki. Just selline kogemus on aga ette näidata Miami Ülikooli vähiteadlasel Erin Kobetzil.

Kobetz oli ülikoolis töötanud kuus nädalat, kui hommikul end valmis pannes ning peeglisse vaadates ta märkas, et kurk on kuidagi imelik, kirjutab Reader’s Digest. «Kael nägi veider välja – paremini ei oska ma seda selgitada,» meenutas naine 2004. aasta kogemust. Ta pani esmalt aja perearsti juurde, kes nõustus temaga, kuid ei osanud midagi konkreetset vastuseks pakkuda. Kobetzil oli aga varasemalt olnud probleeme kilpnäärmega. «Pärast poja sündi tekkis mul Hashimoto türeodiit – kilpnäärme autoimmuunne põletik, mis võib põhjustada kilpnäärme turset,» sõnas ta. Toona tundis aga naine, et tegu on millegi muuga ning arstki soovitas tal oma sisetunnet usaldada.

Kilpnäärmepõletikuga patsientidel on suurenenud vähirisk, kuid see on siiski pigem harvaesinev tüsistus. Kobetz oli aga erand – kaela ultraheli paljastas, et kilpnäärmes oligi kasvaja ning arstid alustasid naise raviga, et kilpnääre koos seda ümbritsevate lümfisõlmedega eemaldada. Ravi oli kiire ja tõhus ning viis haiguse taandumiseni, kuid see kogemus jäi naisele siiski hinge. «Arvan, et igaüks, kes elab läbi kogemuse vähiga, hakkab rohkem tajuma, et me ise ei suuda selle kulgu kuidagi kontrollida,» nentis ta.

Selle tundmuse leevendamiseks otsustas Kobetz senisest tervislikuma elustiili kasuks. Ta alustas tervisliku dieediga ning pööras oluliselt rohkem tähelepanu kehalisele aktiivsusele. «Vähidiagnoosi ei saa lihtsalt üle elada, ilma et hakkaksid igapäevaselt mõtlema, et võinuksid surra. Ma küsisin endalt, kuidas tahan oma elu edasi elada, sest lõpuks on mul ju seda ainult üks,» lisas ta.

Kobetz sai uue väljavaate elule ka tööalases mõttes. «Ma ei tahtnud enam jätkata ainult statistikapõhise teadusega, kuna olin ise juba üks inimene vähistatistikas,» sõnas ta. Naise eesmärk on uurida emakakaelavähi riski naiste seas, kes otsustavad sageli loodusravi kasuks, mis mõnel juhul võib teha rohkem kahju kui kasu. «Minu kogetu võimaldab nende naistega suhtlemisel luua ühise pinnase. Vähk muutis mu karjääri – see pole enam mitte ainult professionaalne, vaid ka sügavalt isiklik,» lisas ta.