1000 geenidoonorit kutsutakse südame-veresoonkonna haiguste uuringusse

Geenidoonor peab andma vereproovi, et varamusse panustada.

FOTO: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Perearstid alustavad südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuse kliinilise uuringu raames kutse saanud geenidoonorite konsulteerimist. Uuring viiakse läbi vastavalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla, TÜ Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli välja töötatud plaanile. 

Kutse südame-veresoonkonna personaalmeditsiini projektis osalemiseks on tänaseks saanud üle tuhande geeniandmete alusel välja valitud geenidoonori, nende hulgas mehed vanuses 30-64 ja naised 40-70, edastab PERHi blogi. Uuringus osalemise nõusoleku andnud geenidoonoritele annab nende personaalsete südame-veresoonkonna haigustega seotud riskide kohta tagasisidet, nõu ja ravisoovitusi perearst. Projektis osaleb üle 70 spetsiaalse koolituse läbinud perearsti.

Uuringu juhi, PERHi kardioloogiakeskuse teadusjuhi ja Tehnikaülikooli professori Margus Viigimaa sõnul testitakse rakendusuuringu käigus, kuidas personaliseeritud riske arvestades kasutada olemasolevat geneetilist infot südame-veresoonkonna haiguste efektiivsemaks ennetamiseks.

«Lisame Euroopas ja ka Eestis südamehaiguste riski määramiseks kasutatavale SCORE meetodile uuenduslikult paljude geenide väikseid muutusi summeeriva n-ö polügeense riskiskoori. Just polügeensed riskiskoorid on kliinilises praktikas veel kasutusele võtmata, ent omavad viimase aja uuringutele tuginedes suurt potentsiaali südame-veresoonkonna haiguste riski täpsemaks määratlemiseks,» selgitas ta. Viigimaa sõnul on see maailma kliinilises praktikas täiesti uudne lähenemine. Uuringu laiem praktiline eesmärk on rakendada projekti tulemusi kogu Eesti tervishoiusüsteemis.

Uuringus kasutatakse algselt Helsingi Ülikoolis arendatud ning projekti raames Eesti andmetele kohandatud IT tööriista, mis aitab arvutada südame-veresoonkonna haiguste kompleksriski, võttes arvesse ka geneetilise riski. Samuti võimaldab see patsientidele visualiseerida, kuidas riskitegurid muudavad nende riski haigestuda elu jooksul müokardiinfarkti ja missugune on see riskifaktor, mille vähendamisele on oluline tähelepanu suunata. 

Perearstid ja -õed on patsientidele esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis. Paljud patsiendid on huvitatud oma terviseriskide teada saamisest, terviseteemasid on võimalik arutada juba nimistusse registreerumisel või tervisetõendite saamisel. Perearsti, TÜ peremeditsiini- ja rahvatervise instituudi juhi Ruth Kalda sõnul on just üksikisiku konkreetseid riske arvestava nõustamise läbiviimine patsiendikeskse ja personaalse meditsiini aluspõhimõtteid. «See uuring on perearstidele esimene kord viia läbi geneetilisi riske arvestavat nõustamist. Loodame sellest saada edaspidiseks väärtuslikke kogemusi, mida jagada ka teiste kolleegidega.»

Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid südame-veresoonkonna ja rinnavähi haiguste täppisennetuses viiakse läbi aastatel 2018–2020. Rinnavähi personaalse ennetamise ja varase avastamise pilootuuring käivitus mullu oktoobris. See on suurim personaalmeditsiini uuring, mida on seni Eesti tervishoiusüsteemis läbi viidud. Uuring kuulub sotsiaalministeeriumi personaalmeditsiini rakendusprojektide hulka ning seda rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi raames EV ja Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest.

Populaarne

Tagasi üles