Viis tegurit, mis põhjustavad ebamugavat rosaatseat

Rosaatsea.

FOTO: DermaEnvy

Siiani teatakse, et nahapunetust põhjustavat rosaatseat muudab hullemaks päikesevalgus, stress, kuumad joogid. Siiski on siiani selgusetu, mis mõnel inimesel paksenenud nahka, ville ja aknetaolist löövet tekitab.

New Yorgi dermatoloog Richard Torbeck sõnas portaalile Health, et sarnaselt enamiku dermatoloogiliste haigustega, tuleb haigus mitmest tegurist. Siiski on Torbeci sõnul üksjagu teooriaid haiguse tekkepõhjuse kohta.

Ravi aitab haiguse sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti oluliselt tõsta. Kui märkad punetust, ville, vinne või väikeste nahaaluste veresoonte esiletungimist, tuleks nahaarsti poole pöörduda. Mida varem haigusele jälile jõuda, seda ravitavam see on ning kergem ka vältida pikaajalisi tüsistusi, nagu naha paksenemine ja silmaprobleemid.  

Geenid

Kõigi nahk võib korraks punetada, kuid rosaatsea puhul tekitavad laienenud veresooned punetust ja teisi sümptomeid, mis on väga visad kaduma. Rosaatsea kipub paljudel pereliikmetel esinema, mistõttu usutakse, et haigusel võib olla pärilik seos. Seega võib olla inimese geneetilises koodis soodumus haiguse vallandumiseks. Põhja-Euroopa päritolu inimestel, eriti heleda nahaga inglastel, iirlastel ja šotlastel esineb haigust tihedamini.

Halvasti töötav immuunsussüsteem

Immuunsüsteem peaks kahjulike sissetungijate eest kaitsma, kuid ühe teooria järgi tuleb rosaatsea just veast keha kaitsevõimes. Kui haiguse soodumusega inimeste nahk saab päikese ultraviolettkiirgusest või naha pinnal olnud mikroorganismidest kahjustada, võib see viga immuunsuses tekitada liiga tugeva immuunreaktsiooni. See ebatavaline immuunvastus suurendab põletikku nahas, mis rosaatsea sümptomeid tekitavad.

Mikroorganismide üleküllus

Üks võimalik tegur on väike nahalest Demodex folliculorum, mis elab terve oma elutsükli nahal ja siis sureb. Tavaliselt ei tekita lest mingeid probleeme, kuid rosaatseaga inimesed on selle kahjulikule mõjule vastuvõtlikumad ning nende nahalt on lesta rohkem leitud.

Halvad ühendused närvide ja veresoonte vahel

Lisaks immuunsüsteemi halvale toimimisele, võib rosaatsea tekkimisse panustada ka vigane närvisüsteem. Närvid saadavad veresoontele signaale, millal kokku tõmbuda ja millal lõdvestuda. Kui see sõnumimehhanism ei tööta korralikult, voolab nahaalustesse veresoontesse liiga palju verd ja võib tekkida punetus. Uurijad on leidnud, et rosaatsea puhul on nähtud ebakõla kemikaalide tasemetes, mis on vajalikud neuronite omavaheliseks suhtluseks.

Infektsioonid

Tükk aega ei teatud, et haavandite ja soolepõletikega seotud bakter H. pylori võib tekitada rosaatsead. Siiski ei ole paljudel rosaatseaga inimestel seda infektsiooni ning bakteri ja haiguse vahelised seosed ei ole piisavalt tõestatud.     

Populaarne

Tagasi üles