Haigus annab alla: grippi haigestunute arv väheneb jõuliselt

Gripp võib kujuneda väga kiiresti raskeks haiguseks. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Köha, nohu ja palavikku tekitavate viirustega on endiselt hädas tuhandeid inimesi, ent gripi levik hakkab nädalast nädalasse vaikselt taanduma. 

Gripihooaja 11. nädalal (11.-17. märts) püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine stabiilsena, nende haiguste tõttu pöördus arstide poole 4099 haigestunut. Grippi haigestunute üldarv vähenes 20 protsenti, teatas terviseamet. 45,6 protsenti arsti poole pöördunutest olid lapsed.

Kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid enam kui poole gripiviirused, RS-viirusega seotud haigestumiste arv kasvas nädalaga 30 protsenti. Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti alla kaheaastaste laste seas.

Laboratoorse kinnituse said 163 gripiviirust, neist 155 olid A- ja 8 B-gripiviirused. Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Terviseameti andmeil on sel hooajal vajanud gripi tõttu haiglaravi 1288 inimest. Haiglaravi vajanud inimeste arv kasvas vaid üle 65-aastaste ja tööealiste (20-64 eluaastat) seas. Vanemaealisi ja tööealisi patsiente on kokku umbes pool kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.

Alates jaanuarist on gripi tõttu intensiivravi vajanud 95 inimest vanuses 3–95 eluaastat. Kolme inimese puhul puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu. Intensiivravi vajanute mediaanvanuseks on 68 aastat.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu Ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Lõuna-Eesti, Narva, Pärnu, Rakvere ja Viljandi haiglate andmetel.