Küünte närimine võib viidata väga omapärasele iseloomuomadusele

Küünte närimine on tülikas harjumus.

FOTO: Shutterstock

Küüned saavad üsna palju vatti – küll takerduvad need riiete külge, jäävad ukse vahele või murduvad füüsilist tööd tehes. Asi läheb veel hullemaks, kui hakkame neid närima. Mõne inimese jaoks tähendab see aga toimetulekumehhanismi.

Küünte närimine mitte ainult ei riku neid, vaid võib tekitada ka terviseprobleeme, suurendades infektsioonide riski ning kahjustades hambaid, kirjutab Reader’s Digest. Tüütust harjumusest on ka raske vabaneda. Teaduse vaatepunktist liigitatakse küünte närimine kehakesksete korduvate häirete hulka, mis aitavad inimestel stressi ja ärevusega toime tulla. Obsessiiv-kompulsiivne häire on sealjuures sarnase põhimõttega. Näiteks multifilmideski närib keegi hirmust küüsi – see on veidi liialdatud, kuid siiski üsna hea näide.

Siiski võib küünte närimise harjumus paljastada muudki kui inimese stressitaseme. Meditsiiniajakirjas Journal of Behavior Therapy and Experimental Psychiatry avaldatud uuringus viidati, et see võib olla märk perfektsionismist. Uuring viidi läbi 48 osalejaga, kellest pooltel oli diagnoositud kehakeskne korduv häire. Tulemustest selgus, et neil inimestel ilmnesid organisatsioonilisele perfektsionismile omased märgid (ületöötamine, liigne planeerimine, kiiresti ärritumine). Osalejad pandi ka nelja erinevasse olukorda, mis pidanuks neis tekitama stressi, frustratsiooni, igavust ja rahulolu. Kolm esimest emotsiooni panid häire käes kannatajad küüsi närima.

«Me usume, et isiksushäirega inimesed võivad olla perfektsionistid, mis tähendab, et nad ei suuda lõõgastuda ja ülesandeid normaalses tempos lahendada. Seetõttu on nad altid kogema frustratsiooni, kannatamatust ja rahulolematust, kui nad oma eesmärke või tahtmisi kohe ei saavuta,» märkis uuringu autor Kieron O’Conner. Negatiivsete tunnetega üritavad nad aga hakkama saada just küüsi närides.

Populaarne

Tagasi üles