Veenilaiendid, lampjalad, vasarvarbad - mida paljastab jalgade seisund meie tervise kohta?

Jalad.

FOTO: Mohamad Torokman / REUTERS/Scanpix

Jalad kannavad meid läbi elu, seepärast on oluline, et probleemid jalgadega ei rikuks meie tuju ja plaane. Kuidas hoolitseda jalgade eest ning millised mured inimesi enim kimbutavad, sellest räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla jalaraviõde Tiina Mitt.

Jalamuresid esineb igas vanuses ja enamasti annab nende leevendamiseks nii mõndagi ette võtta. «Erinevalt hammastest võtavad inimesed jalgu nagu kehaosa, mis erilist tähelepanu ei vaja. Jalgadele hakatakse tihti tähelepanu pöörama alles siis, kui ilmnevad valud ja vaevused. Suur osa inimesi arvab, et jalavalu ja ebamugav tunne on osa normaalsest jalgade väsimisest. Tegelikkuses on nii, et valu ei teki niisama, see on häiresignaal, et midagi on valesti. Kui ka siis jalgadele tähelepanu ei pöörata, algavad juba tõsisemad probleemid,» kinnitas jalaraviõde.

Suurel osal täiskasvanuist esineb jalavalu ja vaevusi peaaegu iga päev. Kõige sagedamini põhjustavad jalavaevusi veenilaiendid, krambid, konnasilmad, Hallux valgus (suure varba nukk), varvaste väärasendid ning asendihäired, villid, haavandid, jalaarterite ateroskleroos, kukekannus ja seenhaigused.

Jalaraviõe sõnul tekivad asendi- ja koormusvead osalt ebasobivate jalanõude kandmisest, osalt alajäsemete lihaste nõrkusest. «Jala ristivõlvi muutused tekitavad suure varba nuki. Valulikku suure varba liigest põhjustab ka podagra. Podagrast tingitud suure varba nuki valu tekib kusihappesoolade ladestumise tulemusel liigesesse, kus nad põhjustavad liigespõletiku. Lampjala puhul mängivad rolli nõrgad jalalihased, kuid ka kaal. Seistes töötamine võib põhjustada võlvi lamenemist ja jalgade asendihäirete teket. Lisaks lampjalale võib probleeme tekitada ka kõrge pöiavõlviga jalg. Kõrge pöiavõlviga inimestel tuleks kanda võlvi toetavat toestust,» kirjeldas ta.

Varvaste deformatsioonidest on Miti kinnitusel esikohal vasarvarbad. «Varvaste deformatsioonide põhjuseks on sobimatud jalanõud, laienenud päkk, samuti soodustab muutusi osa kroonilisi haigusi (reuma, diabeet). Deformeerunud varbad hakkavad kõverdatud kohtades hõõrduma vastu jalatsit. Liigesele tekib punetus, hiljem konnasilm, halvemal juhul haavand. Vasarvarvaste korral kahjustuvad ka küüned. Deformeerunud varbad võivad teha palju valu ning probleemiga tuleb kindlasti tegeleda,» lisas ta.

Hädas ollakse ka nahamuutustega. Soolatüükaid põhjustab viirus, kuid nahapaksendite ja haavandite tekkepõhjused on erinevad. Samuti on levinud probleem paksenenud ja sissekasvanud küüned. Jalaraviõde tõdes, et enamik probleeme on tekkinud välistest teguritest. Veenilaienditel, lampjalgadel ja mõnedel muudel probleemidel võib olla perekondlik eelsoodumus.

Kuidas kaitsta oma jalgu?

Miti sõnul saab suuremat osa jalaprobleemidest ise teadliku tegevusega ära hoida. Seda juhul, kui inimene tunneb oma keha, alajäsemete ja jalalabade ehitust. Sel juhul on ta ka teadlik teguritest, mis võivad tervist ohustada. Esmatähtis on toetada jalgu sobivate jalatsitega, millesse on vajadusel profülaktiliselt paigaldatud nii risti- kui ka pikivõlvi toestav tallatugi. «Kui jalalaba lihased, luud, kõõlused, liigessidemed, veresooned ja närvid peavad pika päeva taluma keharaskusest ja kandmisest tulenevat koormust, aitab see koormusega toime tulla ning jalgu hoida,» soovitas Mitt.

Samuti sõltub palju sellest, kuidas jalgade eest igapäevaselt hoolitsetakse. «Jalgade hooldus koosneb jalgade pesemisest ja korralikust kuivatamisest. Kuivatatakse ka varbavahed. Seejärel kreemitamine vastavalt nahatüübile - see hoiab naha elastse ning see aitab vähendada naha- ja küünekahjustusi. Küüsi ei tohi lõigata liiga lühikeseks,» rääkis Mitt. Kui aga on tekkinud vaevused, mis ei leevene paari nädala jooksul, tuleks pöörduda spetsialisti poole.

Jalgade tervis annab aimu üldtervisest

Ka krooniliste haiguste korral võivad tekkida jalaprobleemid. Nendeks on näiteks diabeet, reuma, alajäsemete vereringehäired, närvisüsteemi kahjustused, aneemia ja neeruhaigused. «Olenevalt põhihaigusest võivad tekkida tursed, krambid, valu, haavandid. Siin on tähtis põhihaiguse ravi, ilma milleta ei kao ka jalavaevused,» nentis Mitt.

Turset, krampe ja valu põhjustab ka jalgade veenide alatalitlus, mille esimene sümptom on paistetus. Õige ja varakult alustatud raviga saab veenilaiendite sümptomeid kontrolli all hoida, kuigi haigust ennast pole võimalik välja ravida.

«Tähelepanu peab pöörama alajäseme paistetuse ennetamisele. Tuleb vältida jalg üle põlve istumist, et vere tagasivool veenides poleks takistatud. Peab kandma häid jalatseid, et sääremarjalihased toimiksid kõndides lihaspumbana. Soovitatavad ei ole ka kubemest pigistavad riided, tervislik on igapäevane reibas kõnd. Liikumine tugevdab säärelihaseid, mis tõhustavad veenivere voolu, kandadele-päkkadele tõusmine aktiviseerib aga säärelihaseid. Samuti on soovituslik kanda tugisukki. Liigesreumaga võivad kaasneda jalalaba väärasendid. Reumahaige liikumisvõime säilitamisel on peamine jalatsite valik, jalaortooside kasutamine ja jalaprobleemide enesehooldus,» jagas Mitt soovitusi.

Jalaraviõde paneb kõigile südamele, et jalaprobleemide ilmnedes ei tasu jääda ootama, et mure iseenesest mööduks. Kindlasti tasub pöörduda spetsialisti poole ja saada võimalikult kiiresti vajalikku abi.

Artikkel ilmus Benu Apteegi ajakirjas «Ilu & Tervis». 

Tagasi üles