Ooperilauljast hääleterapeut jagab nippe kadunud hääle leidmiseks

Kurguvalu ei pruugi tunduda põhjus aja maha võtmiseks, kuid puhkus kiirendab paranemist. Foto: Erik Reis / PantherMedia / Scanpix

Hääleteraapias on kõige olulisem hea koostöö patsiendiga, sõnas ooperisolist ning 4kliiniku hääleterapeut Andres Köster tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Köster alustas hääle treenimist 18-aastasena, kui ta erinevates muusikakoolides tulevaseks elukutseks end ette valmistas. Oma tööst tulenevalt teab ta hästi, kuidas kasutada erinevaid tämbreid  – malbet, madalat, tugevat häält. «Ooperilauljad laulavad nii kõvasti, sest olid ajad, kui mikrofone ei olnud,» ütles Köster. Ta lisas, et tugeva hääle tekitamiseks tuleb esmalt kopsud õhku täis võtta, siis sulguvad häälepaelad tugevamini.

«Kui inimene läheb näiteks tööintervjuule või olulisele kohtumisele, soovitan autos raadiost tulevatele lauludele kaasa ümiseda. Esiteks on kõlava hääle aluseks hea emotsioon, teiseks äratab ümin üles põskoobastes ja otsmikul paiknevad kõrvalurked ehk resonaatorid, mis panevad hääle helisema,» rääkis ta.

Hääl võib ära minna mitmel põhjusel – selleni võivad viia külmetushaigused, astma- või südame-veresoonkonna ravimid, aga ka psühholoogilised põhjused, eriti juhul, kui seljataga on pikem stressirohke periood. Hääle hoidmiseks soovitab terapeut niisutada häälepaelu - juua puhast vett ja teha inhalaatoriga jahedat auru. Kuum aur vastupidi ärritab kurku. Vajadusel võib ka apteegist õlisid juurde osta.

«Minu juurde satub patsient üldjuhul kurguarsti juurest, kes on selgeks teinud, et häälepaeltega on füüsiliselt kõik korras. Minu tehnika on hääle tekitamisel osalevate lihaste massaaž – räägin patsiendiga juttu, panen ta massaažilauale, vaatan, kas ta suudab üldse sügavalt hingata,» selgitas hääleterapeut oma töövõtteid.

Ühe viimase aja töövõiduna toob ta esile aasta ilma hääleta olnud patsiendi, kellega koostöö tõi tulemuse nelja kuuga. «Väga oluline on mõlema poole panustamine – inimene peab ise palju ära tegema, konkreetse patsiendiga kohtusin üle nädala, andsin iga kord koduseks tööks uusi harjutusi, suhtlesime telefonis,» kirjeldas Köster.

Mõnevõrra keerulisem on lastega, kuna neile on raske seletada, et harjutusi tuleb teha pidevalt ning jalgpalliväljakul ei maksa kõva häälega karjuda. «Edu toob tihe koostöö vanematega ning lapse enda motiveerimine,» selgitas ta.

Igal juhul tasub arsti juurde pöörduda, kui pärast haigust ka paari nädala möödudes ei ole hääl taastunud. Alustada tuleks perearstist, kes suunab esmalt kurguarstile ja lõpuks terapeudi juurde. Erakliinikutes on hääleteraapia patsiendile tasuline, aga näiteks Ida-Tallinna keskhaigla häälekabineti tegevust rahastab ka haigekassa.

Kuula raadiosaadet siit.