Apteekides valmistutakse puukentsefaliidi vastu vaktsineerima

  • Vaktsineerimine tuleb apteekrite ühenduse sõnul inimestele lähemale tuua.
  • Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine on ka teavitustöö järel väga madal.

Puugihammustuse tagajärjed võivad olla rängad.

FOTO: James Gathany/AP

Sügisene gripivastane vaktsineerimine apteekides kujunes selliseks edulooks, et tervishoiuteenuse osutajad plaanivad kevadel taas ajutiselt apteekides käia ning pakkuda inimestele võimalust end ka puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Eesti apteekide ühenduse juhatuse liige Timo Danilov kinnitas, et koos partneritega valmistutakse apteekides vaktsineerimiseks. «Loodame saada viimased kinnitused riigiametitelt, et inimestel oleks veel sel kevadel võimalik end apteekides puukentsefaliidi vastu vaktsineerida,» ütles ta.

Möödunud sügisel sai gripivaktsiini teha kuu aja vältel 15 apteegis üle Eesti ning seda võimalust kasutas ligi 10 000 inimest, sealjuures moodustasid riskirühmad apteegis vaktsineeritutest lausa 41,3 protsenti. Apteegis vaktsineerimise mugavus ja hea kättesaadavus said palju kiita. Kuna gripi vastu vaktsineerimise aktsiooni võib pidada edukaks, usub Danilov, et puukentsefaliidivaktsiini ootab samuti hea vastuvõtt. «Tuleb minna inimesele lähemale ja muuta vaktsineerimine juurdepääsetavaks, mugavamaks. Inimesed, kes on end ja oma lähedasi lasknud juba puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, väärivad kindlasti kiitust, aga võimalus olla vaktsineeritud peab olema senisest siiski kättesaadavam,» leidis ta.

Maailma Terviseorganisatsiooni järgi asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond.

Apteegiruumides korraldatav vaktsineerimine pakub traditsiooniliste vaktsineerimiskohtade kõrval hõlpsa lisavõimaluse tervist kaitsta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Paljudes raportites on Balti riigid toodud välja kui kõrge puukentsefaliidiriskiga regioon. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) on välja toonud, et leebuvate ilmatingimuste tõttu on puukide arvukus järsult suurenema hakanud kogu Euroopas ning seetõttu tuleks inimestel oma tervise hoidmisele rohkem tähelepanu pöörata.

​Puukentsefaliiti haigestumine püsib terviseameti andmeil stabiilsena, kuid sagenenud on haigestumine borrelioosi – eelmisel aastal registreeriti entsefaliiti haigestumist 85 ja borrelioosi 2284 korral, 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 ja 1963. Selle aasta kahe kuuga on Eestis registreeritud 108 puukborrelioosi haigusjuhtu, puukentsefaliiti veel registreeritud ei ole. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, ainus viis haigestumist ennetada on puugihammustusi vältida.

Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse kolm: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuni kaksteist kuud hiljem. Esimene kordussüst tuleb teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga. Terviseamet ja infektsionistid näevad puukentsefaliidi ohtudest teavitamisega igal aastal vaeva, kuid ometi on Eestis puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal. Aastas vaktsineeritakse esimest korda 1,2 protsenti ja tehakse korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Eeldusel, et revaktsineerimisjärgne immuunsus kestab üldjuhul kuus kuni kaheksa aastat, võib kaitsva immuunsusega inimeste osakaal praegu olla 13–14 protsenti.

Haigestumine borrelioosi ja entsefaliiti

2017. aasta: 87 entsefaliidi- ja 1963 borrelioosijuhtumit.
2018. aasta: 85 entsefaliidi- ja 2284 borrelioosijuhtumit.
2019. aasta kaks esimest kuud: entsefaliiti pole esinenud, borrelioosijuhtumeid 108.

Populaarne

Tagasi üles