Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/03/25/11896208t1h5b5b.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla onkogünekoloog-ülemarsti Kersti Kuke sõnul puutub peaaegu igaüks elu jooksul kokku inimese papilloomviiruse ehk HPVga, mis otseselt vähki ei põhjusta, aga kutsub rakkudes esile muutusi, mis ravimata jäetuna võivad areneda vähiks. «Osal inimestel on immuunsus nii kõrge, et organism suudab viiruse ise elimineerida. Teiste immuunsussüsteem ei ole nii hea, neil tekib viiruskandlus ehk viirus läheb rakkudesse,» selgitas ta. Keskmiselt avastatakse Eestis aastas 175 emakakaelavähi esmajuhtu.
Kui 28-aastane Kaia (nimi muudetud) viie aasta eest naistearsti juurde läks, tehti tallegi muuhulgas rutiinne PAP-test. Kaia organismist leiti sugulisel teel leviv HPV, millega organism suudab teatud juhtudel küll ise võidelda, kuid mõni ohtlikum viirusetüvi tekitab emakakaelas rakumuutusi, mida seostatakse otseselt emakakaelavähi tekkega.