«Arst ütles, et tõenäoliselt on mul vähk. Olin siis 22-aastane.»

Praegu on Kaia analüüsid korras ja ta keskendub oma tervise hoidmisele. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkogünekoloog-ülemarsti Kersti Kuke sõnul puutub peaaegu igaüks elu jooksul kokku inimese papilloomviiruse ehk HPVga, mis otseselt vähki ei põhjusta, aga kutsub rakkudes esile muutusi, mis ravimata jäetuna võivad areneda vähiks. «Osal inimestel on immuunsus nii kõrge, et organism suudab viiruse ise elimineerida. Teiste immuunsussüsteem ei ole nii hea, neil tekib viiruskandlus ehk viirus läheb rakkudesse,» selgitas ta. Keskmiselt avastatakse Eestis aastas 175 emakakaelavähi esmajuhtu.

Kui 28-aastane Kaia (nimi muudetud) viie aasta eest naistearsti juurde läks, tehti tallegi muuhulgas rutiinne PAP-test. Kaia organismist leiti sugulisel teel leviv HPV, millega organism suudab teatud juhtudel küll ise võidelda, kuid mõni ohtlikum viirusetüvi tekitab emakakaelas rakumuutusi, mida seostatakse otseselt emakakaelavähi tekkega.

«Kui testi tulemused tookord tulid, ütles arst mulle, et tõenäoliselt on mul vähk. Olin siis 22-aastane,» rääkis Kaia.