Supertoit! Pähkleid peetakse salarelvaks rahvastiku vananemise probleemide lahendamisel

30 grammi pähkleid päevas tuleb tervisele igakülgselt kasuks. Foto: Shutterstock

Sage pähklite söömine võib olla eakate kognitiivse tervise tagamise võti, mis muuhulgas võib aidata ennetada isegi dementsust, selgus värskest uuringust.

Lõuna-Austraalia Ülikooli teadlased leidsid, et pähklite söömine võib isegi vanemas eas ajufunktsioone jätkuvalt arendada, kirjutab Independent. Pähklite söömise efekti jälgiti 4822 üle 55-aastase hiinlase peal. Selgus, et vähemalt 10 grammi pähklite (umbes 2 tl) pähklite söömist päevas seostati paranenud mõtlemis- ja argumenteerimisvõime ning parema mäluga. Sealjuures leiti, et sama kogus pähkleid võib vanemaealiste aju kognitiivseid funktsioone tõsta kuni 60 protsendi ulatuses võrreldes nendega, kes pähkleid ei söönud. Teadlased märkisid, et see efekt võib tõhusalt ennetada muidu üsna tavapärast kognitiivsete funktsioonide langust vanemas eas.

Uuringu jaoks koguti infot üle 22 aasta, sealjuures vaid 17 protsenti osalejatest olid regulaarsed pähklite sööjad, valdavalt olid nende lemmikuks maapähklid. Maapähklites leidub põletikuvastaseid ning antioksüdatiivseid ühendeid, mis arvatavasti aitavadki ennetada kognitiivsete võimete langust. «Pähkleid teatakse hea rasva-, valgu ja kiudaineallikana, lisaks aitavad need alandada kolesteroolitaset ning edendada kognitiivset tervist. Kuigi vananemisega kaasneva kognitiivse võimekuse languse vastu pole rohtu, on leitud, et inimese söömisharjumused ka vanemas eas võivad neid protsesse vähendada,» märkis uuringu juhtivautor dr Ming Li.

Tema väitel on tegu esimese uuringuga, mis loob seose kognitiivse võimekuse ja pähklitarbimise vahel, võttes aluseks Hiina vanemat põlvkonda. Rahvastiku kiire vananemine on just seal tõsiseks väljakutseks. «Parem ja ennetav tervishoid, sealjuures toitumissoovituste andmine võib olla abiks vananeva ühiskonnaga kaasnevate probleemidega tegelemisel,» lisas Li. Arvatakse, et aastaks 2050 on 330 miljonit hiinlast üle 65-aastased ning 90,4 miljonit üle 80-aastased. Sealjuures kasvab kogu maailmas dementsusega inimeste arv – kui praegu on neid hinnanguliselt 47 miljoni ligi, siis aastaks 2030 kasvab nende arv tõenäoliselt 75 miljonini.

«Inimeste vananemisega kaasnevad muutused mälus ja info töötlemise kiiruses, need on osa loomulikust vananemisest. Paraku on kõrge vanus suurim kognitiivsete haiguste riskifaktor. Kui saame leida viisi, kuidas vanemaealised säilitaksid kauem kognitiivse tervise ning iseseisvuse (kasvõi oma toitumist korrigeerides), on see igati vaeva väärt,» rõhutas Li.

Uuring avaldati meditsiiniajakirjas The Journal of Nutrition, Health and Ageing.