Kooliõe kasulikud nõuanded, kuidas lapse immuunsüsteemi tugevdada ja stressi eest hoida

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Kevad terendab vastu, kuid õpilased peavad veel viimaseid kuid pingutama, enne kui pääsevad kosutavale suvepuhkusele. Neile on pingeliseim aeg ees - kontrolltööd ja eksamid nõuavad oma panust. Kooliõde Zinaida Kendra annab nõu, kuidas viimane trimester terve ja energilisena läbida.

Juba praegu on märgata koolilaste seas suuremat väsimust, keskendumisprobleeme ja meeleolumuutusi. «Lõppemas on tõsisemate viirushaiguste periood ja läbipõetud haigused on laste immuunsüsteemi nõrgestanud. Üldjuhul ei paku talveperioodil ka toidulaud nii vitamiinirikast toitu kui kasvav organism vajaks. Seetõttu tuleb ka kevadeti, kui päike käib juba kõrgemalt, laste tervisele erilist tähelepanu pöörata,» sõnas kooliõde.

Mida teha, et lapsed kevadest täit rõõmu tunneks ja viimased õppekuud edukalt mööduks? Kendra sõnul on päike ja värske õhk on võimsad meeleoluparandajad, mistõttu tuleks lapsed iga päev vähemalt 30-60 minutiks õue saata. «Eriti hästi mõjub, kui saab mõnusa sörgiga kogu keha läbi tuulutada - seda on tore teha ka koos perega. Õhtud muutuvad järjest valgemaks ja vanemad peaksid jälgima, et lapsed end liiga hilisteks tundideks õue ei unustaks, sest igaöine uni võiks kesta vähemalt kaheksa tundi. Parajalt puhkust ja hea uni on võtmesõnaks, et hommikul rõõmsalt ärgata ja erksal meelel kooliteele asuda,» soovitas ta. 

Kooliõe sõnul on immuunsüsteemi tugevdamisel abiks lihtsad võtted nagu vahelduv dušš, kord nädalas saunas käimine, positiivne ja rõõmus meel ning mööda ei saa ka tervislikust ja mitmekesisest toidulauast, kus leidub rohkelt puu- ja köögivilju. «Immuunrakkude parim toit on C-vitamiini kõrval A-, E-, D- ja B-rühma vitamiinid, foolhape ning mineraalainetest raud, tsink, mangaan, vask, jood, seleen. Stressirohkel perioodil toetavad organismi vitamiinide ja mineraalainete tasakaalustatud komplekspreparaadid,» loetles Kendra.

Ta paneb vanematele südamele, et nad paneksid tähele lapse esimesi väsimuse ja stressi tundemärke, kuna lapsed ise ei oska muutusi märgata ega kurta. «Muredest ja raskustest saame kergemini üle, kui neid jagada vanemate, sõprade ja teiste lapse arengus osalevate täiskasvanutega (treener, klassijuhataja, kooliõde). Kindlasti ei maksa pead jaanalinnu kombel liiva alla peita ja loota, et lahendused iseenesest saabuvad,» rõhutas kooliõde. Ta julgustab vanemaid lapsi kuulama, nende enesetunnet jälgima ja nendest hoolima.

Artikkel ilmus esimest korda 28. märts 2019.