Uuring: iga kolmas Eesti noor on kimpus pikaajalise terviseprobleemiga, iga viies suitsetab

Foto: Shutterstock

Noorte heaolu kirjeldades pööratakse aga järjest rohkem tähelepanu nende edukusele elus – noorte heaolu sõltub noorte edukusest koolis, tema tulevikuperspektiividest, headest võimalustest tööturul ja materiaalsest võimekusest. Samuti on tekkinud arusaam, et tänapäeva ühiskonnas on olemas kõik võimalused maksimaalse heaolu saavutamiseks – kui vaid ise neid võimalusi oskad ära kasutada.

Heaolu on mitmemõõtmeline mõiste, mis hõlmab isiku füüsilist ja vaimset tervist, haridustaset, majanduslikku positsiooni, füüsilist turvalisust, juurdepääsu vabadustele ja võimalusi osaleda ühiskonnaelus. Heaolu on selles mõttes üksikisiku võimaluste rohkus või vähesus.

Jõukas elukeskkond, hea tervis ja ulatuslikud hariduse ja vaba aja veetmise võimalused ei tähenda aga, et noored tunnevad ennast hästi ja on psühholoogiliselt oma eluga rahul. Noorte positiivseks arenguks on olulised objektiivsed indikaatorid elukeskkonna, haridusvõimaluste ja tervise kohta ning subjektiivsed indikaatorid selle kohta, kuidas noored tunnevad end oma pere keskel, koolis, sõpradega jne.

Lastekaitse Liit on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega (Latvijas Bērnu Labklājības tīkls, Excolo Latvia, Ziburio Fondas, ja Web Multishop Company) välja töötanud indikaatorsüsteemi, mis võimaldab hinnata noorte praegust olukorda nii objektiivselt kui ka subjektiivselt.

Noorte heaolu monitooringusüsteemi käima lükkamiseks tehti kolmes Balti riigis võrdlusuuring, milles osales Eestis, Lätis ja Leedus kokku 2377 noort.

Kõigis kolmes Balti riigis on subjektiivne rahuolu eluga kõrge, üksiti suhtuvad Eesti noored lootusrikkamalt oma tulevikku (kõige kõrgem näitaja ELi riikide seas). Balti riikides on rahulolu määr praeguse eluoluga sarnane ELi keskmisele, samas on Balti noored tuleviku suhtes optimistlikumad kui ELi noored keskmiselt.

Tervislikud eluviisid

Erinevad andmekogumid osutavad, et tervislikud eluviisid pole noorte hulgas kinnistunud. Kehamassiindeks näitab, et 44% Eesti noortest on ülekaalulised või rasvunud, Lätis 38% ja Leedus 31%. Iga neljas noor Lätis ja Leedus ja iga viies Eestis suitsetab.

Alkoholi kasutatakse vähem kui ELis keskmiselt, kuid kasutuse määr on sellele vaatamata kõrge – 48% ELi, 44% Läti, 38% Eesti ja 34% Leedu noortest tarbivad alkoholi. Vähemalt korra elus kanepit tarbinud noorte hulk on Balti riikides ELi keskmisest kõrgem (ELi keskmine on 16%, Lätis on määr 17%, Leedus 18% ja Eestis 25%). Kõik andmed viivad järelduseni, et teadlikkuse tõstmine ja tervislike eluviiside heade tavade levitamine on noortevaldkonnale ja terve ühiskonnale suur katsumus.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus

Kuigi Balti riikide noorte absoluutne enamus väitis, et nende tervislik seisukord on hea (Eestis 85%, Lätis 86% ja Leedus 87%), on see ELi keskmisest siiski madalam (93%). Lisaks arvab iga kolmas Eesti ja Läti noor ning iga neljas Leedu noor, et tal on pikaajaline haigus või terviseprobleem. Andmed näitavad ka, et Eestis ja Lätis on ELi keskmisest suurem noorte osakaal, kes tunnevad ennast sageli masendunult või depressiivsena.

Psühholoogilise ja emotsionaalse toe kättesaadavus

24% Eesti noortest ning 36–37% Läti ja Leedu noortest teatasid, et neil pole piisavalt adekvaatseid võimalusi abi leida rasketes problemaatilistes olukordades. Umbes iga viies noor arvas, et tal pole võimalik aega veeta pere ja sõpradega, lisaks tunnistas 33% eestlastest, 25% lätlastest ja 46% leedukatest, et neil pole võimalik tutvuda eakaaslastega.

Kaasava ja võrdse ühiskonna poole

Suurem osa kogutud andmetest osutab sellele, et kõigi Balti riikide jaoks on tõsine katsumus kaasava ja võrdse ühiskonna loomine. Iga viies Eesti ja Läti noor ning iga neljas Leedu noor elab vaesusriskis. Iga neljas Läti ja Leedu noor ning iga kümnes Eesti noor seisab silmitsi materiaalse või sotsiaalse puudusega – majandusliku survega, ebapiisavate ressurssidega kestvuskaupade ostmiseks ja eluaseme puudumisega.

Sotsiaalsete pingete näitajad on üsna kõrged – umbes 90% noortest arvab, et vaeste ja rikaste vahel valitsevad ühiskonnas pinged, samuti rassiliste ja etniliste rühmade vahel. 93% Eesti, 88% Leedu ja 73% Läti noortest viitab pingetele erineva seksuaalse orientatsiooniga inimeste vahel. Kõik kokku tähendab, et on vaja leida süstemaatilisi ja pikaajalisi lahendusi ning tuleb astuda konkreetseid samme võrdse ja kaasava ühiskonna arenemise soodustamiseks.

Noortesõbralik elukeskkond

Balti riikides on suur rühm noori, kes peavad oma kohalikku piirkonda noortesõbralikuks – Eestis 38%, Lätis 28% ja Leedus isegi 49%. Lisaks on kõigi kolme riigi noored rahul kohaliku piirkonna kui elupaigaga (näitajad on ELi keskmisest kõrgemad). Samas selgub uuringust, et nende noorte osakaal on ELi keskmisest kõrgem, kes ei tunne ennast pimedus jalutades turvaliselt (Eestis 35%, Lätis 46% ja Leedus 41%).

Noorte osalemine otsustamisprotsessides

Ainult 21% Eesti, 12% Läti ja 9% Leedu noortest arvavad, et neil on võimalik mõjutada kohaliku omavalitsuse otsuseid. 42% Eesti, 29% Läti ja 27% Leedu noortest arvavad, et neil on võimalik mõjutada otsuseid koolis või ülikoolis. Samas perekonnaringis tehtud otsuseid saavad mõjutada 74% Eesti ja Läti ning 70% Leedu noortest. 75% Eesti, 71% Läti ja ainult 58% Leedu noortest tunnistavad, et neil on võimalik vabalt avaldada oma arvamusi, hinnanguid ja uskumusi. Eelkõige osutavad andmed sellele, et noori ei kaasata alati otsuste kujunemisprotsessi.

Finantsiliste teadmiste tähtsus

Suur osa Balti riikide noori arvab, et neil puuduvad või on piiratud võimalused saavutada elus materiaalset ja rahalist edu – sellist arvamust väljendas 28% Eesti, 41% Läti ja isegi 47% Leedu noortest.

Balti riikide noored on erineval määral rahul oma sissetulekutega – 67% Eesti, 52% Läti ja ainult 27% Leedu noortest on oma sissetulekuga rahul. Kuigi arvamused ja hinnangud osutavad ebapiisavale sissetulekule, võib olulist rolli mängida ka finantsiliste teadmiste puudumine. Sellist järeldust toetavad tõsiasjad, et 12% Eesti ja Leedu ning 16% Läti noortest on mänginud raha peale hasartmänge või et 8% Eesti ja 16% Läti noortest on raha säästmiseks edasi lükanud arsti visiiti.

Noorte heaolu pilootuuringu kokkuvõte ja iga riigi analüüs on kättesaadav nii inglise- kui eestikeelsena projekti kodulehel: youthpitstop.com/et/