Vaid seitse protsenti Eesti lapsevanematest aitab oma lapsel hambaid pesta ning iga viies vanem ei pööra lapse hammaste pesemisele üldse tähelepanu, selgus märtsis Baltimaades läbi viidud suutervise uuringust.
Uuring: paljusid vanemaid ei huvita väikelapse suuhügieen
Vaid 17 protsenti vastanud lapsevanematest märkis, et lubab lapsel ise hambaid pesta, aga enne loputamist käib hambaharjaga vajalikud kohad üle. Hambaarsti Liina Viksi sõnul on lapsevanemate pea olematu panus oma lapse hammaste tervisesse murettekitav.
«Kuni kaheksanda eluaastani vajab iga laps hammaste pesemisel vanemate abi, kuna arenev käemotoorika lihtsalt ei võimalda tal varem hambaid täielikult puhtaks harjata. Hea eeskuju andmiseks võiks lapsega hommikul ja õhtul koos hambaid pesta ning enne suu loputamist lapse hambad ise hambaharjaga üle käia,» sõnas ta.
Kuigi kodune hammaste eest hoolitsemine on unarusse jäetud, siis uuringust tuleb välja, et koguni 70 protsenti vanematest külastab lapsega esimest korda hambaarsti teise eluaasta täitumisel, kui lapsel on suus kõik piimahambad. Enne teist eluaastat laseb oma lapse hambaid kontrollida pea iga viies (21 protsenti) Eesti lapsevanem.
«Lapse esimene visiit hambaarsti juurde võiks olla kaheaastaselt. Enamikul lastest selleks ajaks veel ühtegi hambaaku tekkinud ei ole. Visiidi peamiseks eesmärgiks on tutvustada hambaravikabinetti ja töövahendeid ning vähendada laste seas laialt levinud hambaarstihirmu. Oluline on laps hambaarsti juurde tuua vähemalt kaks korda aastas, et avastada kaaries algstaadiumis ning vältida sügavate hambaaukude teket,» soovitas hambaarst.
Viksi sõnul on hambaarsti regulaarse külastuse kõrval väga oluline igapäevane hammaste eest hoolitsemine, sealhulgas hoolikas hambapesu kaks korda päevas. Et kõik hambad ilusti puhtaks saaks, tuleb neid harjata vähemalt kaks minutit.
Märtsis tehnoloogiaettevõtte Philipsi läbiviidud suutervise teemalises uuringus osales 1000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust.