TAI uuring: eestimaalane joob ja suitsetab üha vähem, aga ülekaalus on ikkagi

Ülekaal.

FOTO: Olivier Le Moal / PantherMedia / Scanpix

Eestimaalane vaatab küll üha enam tervislike eluviiside suunas - üritab alkoholitarbimist ja suitsetamist vähendada, mitmekesisemalt süüa ja tervisesporti teha -, kuid jätkuvalt kasvab ülekaaluliste ja rasvunud elanike hulk.

Pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks või väga heaks, kuid samas esineb pooltel elanikest ka pikaajalisi tervisega seotud probleeme, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.

TAI teaduri Rainer Reile sõnul on üha rohkem neid, kes teevad regulaarselt tervisesporti ja pööravad tähelepanu tasakaalustatud toitumisele, ent samas on suurenemas rasvunute osakaal, eriti meeste hulgas. Samuti on vähenemas selliste inimeste hulk, kelle tööga kaasneb füüsiline koormus.

«Jätkuvalt on pool tööealisest elanikkonnast ülekaalus või rasvunud,» ütles Reile. «Samas tuli uuringust välja, et üha enam annavad ka arstid inimestele soovitusi toidulaua valikute ja liikumise kohta ning inimesed püüavad teadlikult tervislikumaid valikuid teha.»

Kui alkoholi tarvitamine on jäänud võrreldes 2016. aasta uuringuga samale tasemele ning on pikas trendis langev, siis kiiresti on vähenenud igapäevasuitsetajate osakaal. Järjest vähem on ka neid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku tööl, kodus või avalikus ruumis. «Suitsetamise vähenemise taustal ei ole märgatavalt suurenenud teiste tubakatoodete (e-sigaretid, huuletubakas) kasutajate hulk,» lisas Reile.

Põnevaid fakte uuringust:

  • 50% vastanutest peab oma tervist heaks või üsna heaks, halvaks 9%.
  • Pikaajalise terviseprobleemiga oli 47% vastanutest, haigus piirab igapäevaelu ligi 50% vastanutest.
  • Depressiooni tundis 17% vastanutest, 2016. aastal oli sama näitaja 21%.
  • 70% protsenti sööb vähem köögivilju kui on soovituslik (vähemalt 300 g päevas); 46% sööb vähem puuvilju-marju kui on soovituslik (vähemalt 200 g päevas).
  • 22% ütles, et nad on viimasel aastal suurendanud köögiviljade tarvitamist. Sama hulk inimesi polnud aga ühtki toitumisharjumust muutnud. Viiendik on teadlikult vähendanud rasva ja suhkru ning kümnendik soola kasutamist. 
  • Kaalu langetamiseks pidas viimasel aastal dieeti 7% meestest ja 13% naistest.
  • Oma füüsilist vormi peab heaks kolmandik vastanutest, 15% aga halvaks või väga halvaks. 
  • Vähemalt poole tunni vältel harrastab tervisesporti igapäevaselt 7% vastanutest. Ligi pooled teevad sporti vähemalt kord nädalas, neljandik ei tee seda üldse. 
  • Vastanutest oli normaalkaalus 47% (38% meestest ja 53% naistest). Liigse kehakaaluga oli 61% meestest ja 44% naistest, seejuures rasvunud on 21% meestest ning 18% naistest.
  • 24% vastajatest (36% meestest, 15% naistest) tarvitab alkoholi mõned korrad nädalas või sagedamini. Tervist ohustav tarbimine (nädalas meestel üle 160 g ja naistel üle 80 g alkoholi) esines 22% meestest ja 9% naistest.
  • Suitsetajaid (igapäevased või juhusuitsetajad) oli veerand vastanutest (31% meestest ja 20% naistest).
  • Igapäevasuitsetajaid oli 17% (2016. aastal 21%), sh meestest 23% (2016. aastal 30%) ja naistest 13% (2016. aastal 16%). Loobuda tahaks 48 protsenti suitsetajatest.
  • Passiivne suitsetamine on 10 aastaga järjepidevalt vähenenud. Kui 2008. aastal viibis vähemalt tund aega päevas suitsustes tööruumides 13% vastajatest, siis mullu vaid 4%. Suitsustes avalikes ruumides viibis 2008. aastal 6%, 2018. aastal aga 2%. Eluruumides suitsetati 2008. aastal 27% vastajate kodudes, 2018. aastal aga 12% kodudes.

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring on üks olulisemaid allikaid, kust saab infot meie tervise ja tervisega seotud hoiakute ja käitumise kohta ja näha selle muutumist. Uuring viidi läbi posti- ja veebiküsitlusena, sellele vastas 2018. aastal 2525 inimest vanuses 16-64 eluaastat. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Küsimustik käsitles järgmisi valdkondi: suitsetamine, toitumine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, kehaline aktiivsus ja kaaluindeks, terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutamine, tervisehäireid ennetavad meetmed, seksuaalkäitumine ja liiklusohutus.

Populaarne

Tagasi üles