:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/04/01/11913473t1h330a.jpg)
Johns Hopkinsi haigla kirurgid Baltimore´is USAs siirdasid HIV-positiivselt elusdoonorilt neeru HI-viirusega patsiendile.
USAs tehti läbimurdeline elundisiirdamine HIV-positiivselt doonorilt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
36-aastane doonor Nina Martinez ja anonüümsust sooviv organisaaja paranevad haiglas peale nädalatagust operatsiooni. Uue neeru saanud patsient ei vaja aasta jooksul esimest korda neerudialüüsi, vahendab CNN.
Arstid loodavad, et meditsiiniline läbimurre suurendab doonororganite kättesaadavust ja muudab arusaama HIVst. Protseduur on järgmine samm HIV ravi arengus ja lootus rohkem kui 33 miljonile inimesele maailmas, kes viirust kannavad. Kui AIDSi epideemia alguses 1981. aastal tähendas haigus kindlat surma, siis on praeguste ravimitega on võimalik paljudel inimestel viiruse tase veres tuvastamatu tasemeni viia.
/nginx/o/2019/04/01/11913483t1h4d11.jpg)
35-aastane Martinez sai HI-viiruse kuue nädala vanusena 1983. aastal vereülekandega. See oli aastaid enne kui verepankades hakati tegema rutiinseid viirusekontrolle. HIV kahjustab immuunsüsteemi ja halvendab keha võimet haigustekitajatega võidelda. Selle viirusega inimesed ei saa verd annetada, kuid saavad nüüd neerudoonorid olla, rääkis läbimurdelise operatsiooni teinud kirurg Dorry Segev. Varem ei peetud tema sõnul HIV-positiivsete doonororganite kasutamist võimalikuks kahel põhjusel: viirus ise võis elundit kahjustada ja retroviirusevastased ravimid, mis kontrollivad HIV-d on neerudele mürgised. Segevi sõnul tahtsid nad siirdamisega näidata, et mõned HIV-positiivsed inimesed on piisavalt terved, et olla elundidoonorid ja elada ühe neeruga.
Kuna HIV-ga on võimalik tänu ravile kauem elada, kogeb rohkem patsiente kõrgest vererõhust, diabeedist või südamehaigusest tulevat neerupuudulikkust. Samal ajal on aga HIV-positiivsed elundisaajate nimekirjas ebaproportsionaalselt kaugel, sest surevad peaaegu kaks korda sagedamini neeru oodates. 2013. aastal võeti USAs vastu seadus, mis lubab HIV-positiivsetele organivajajatele siirdada HIV-positiivsete doonorite elundeid. Kuni Martineze operatsioonini on tehtud umbes 100 HIV-positiivsetelt doonoritel võetud elundisiirdamist, kuid siiani on kõik organid võetud surnud doonoritelt.
/nginx/o/2019/04/01/11913482t1h2888.jpg)
Martinez tahtis neeru annetada algul oma sõbrale, kes aga operatsiooni oodates suri. Kogu elundisiirdamise protsess kestis üheksa kuud, mille jooksul hinnati Martineze sobivust doonoriks. Naise tervist kontrollinud arsti Christine Durandi sõnul oli Martineze immuunsüsteem peaaegu täiesti normaalselt toimiv ning viiruse hulk veres on tuvastamatu. Peale operatsiooni jalutas Martinez juba haigla koridoris ja tundis ennast hästi ning elundi saanud patsiendi tervis oli samuti hea. Martinez rääkis portaalile, et neer töötas imeliselt.
Durandi sõnul on meditsiiniliselt uudne osa sellise siirdamise juures asjaolu, et elundisaaja saab koos neeruga tõenäoliselt ka teise HIV tüve, mida kutsutakse HIV superinfektsiooniks. Doonor ja elundi saaja peavad seega sobima ravimresistentsuse osas ehk doonori ravirežiim peab sobima ka elundi saajale.