:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/04/02/11916748t1h5a86.jpg)
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ja Eesti Psühholoogide Liit esitasid koalitsiooniläbrääkimisi pidavatele erakondadele ühispöördumise, milles juhivad tähelepanu vaimse tervise probleemidele ja ravi vähesele kättesaadavusele Eestis.
Psühholoogid erakondadele: professionaalse vaimse tervise abi kättesaadavus vähendaks riigi kulusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kliiniliste psühholoogide abi Eesti inimestele ei ole praegu piisavalt kättesaadav isegi suuremates keskustes ja tervishoiuasutustes, täiesti ebapiisav on kliiniliste psühholoogide abi kättesaadavus peredele, samuti psüühika- ja sõltuvushäiretega inimestele,» ütles Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juht Triinu Tänavsuu.
«Vaimsed ja neuroloogilised häired ning muud psühholoogilise komponendiga häired – näiteks ülekaal, kõrge vererõhk, alkoholi ja narkootikumide tarbimine, vägivald ja liiklusõnnetused – on Eestis üks olulisemaid tervisekaotuse mõjutajaid. Kvaliteetse ja kättesaadava vaimse tervise ravi ja ennetuse tagamiseks on vaja juurde kvalifitseeritud kliinilisi psühholooge, kes on motiveeritud Eesti tervishoiusüsteemis töötama ning mitte palga tõttu lahkuma,» ütles Eesti Psühholoogide Liidu president Kariina Laas.
Psühholoogide liitude esindajad kirjutasid ühispöördumises, et viimase viie aasta jooksul ei ole kliiniliste psühholoogide palgakomponent Eesti Haigekassa hinnamudelis muutunud, samal ajal on aga arstide ja õdede üldine palgatase kasvanud 50 protsenti. Tänavsuu sõnul pole praegune palgakomponent õiglane ega kooskõlas tööturu vajadustega.
Kariina Laas lisas, et hetkel suunatakse tagajärgedega tegelemiseks märkimisväärseid rahalisi vahendeid, kuigi professionaalse psühholoogilise abi kättesaadavus vähendaks ka riigi kulusid. Samuti on lahendamata psühholoogide hariduse rahastamise küsimused. «Kliiniliste psühholoogide õpe kestab kuus aastat samaväärselt üldarsti õppega, kuid psühholoogide viimane ehk residentuuriaasta on praegu riigi poolt rahastamata,» sõnas Laas.
Psühholoogide liitude esindad tõid välja mitmed dokumendid, mis näevad ette psühholoogilise toe suurendamist – Eesti laste ja perede arengukava aastateks 2012-2020, mille üks eesmärk on vanemluse toetamine ning vanemlike oskuste arendamine, samuti suitsiidide preventsiooni ning sõltuvushaiguste vähendamise, mille areng on jäänud psühholoogide puuduse ning palgaküsimuste lahendamatuse taha.
«Töötasude kehv konkurentsivõime ja ebakindlus õppe rahastamisel alandab olemasolevate spetsialistide motivatsiooni teenuseid osutada ning laiemalt ka huvi kliiniliseks psühholoogiks saada,» kirjutasid liitude esindajad. «Eesti inimeste vaimse tervise ning professionaalse psühholoogilise toe kättesaadavuse parandamine kliiniliste psühholoogide palgatõusu ja residentuuri rahastamise abil väärib koalitsioonileppes kajastamist,» lisasid nad.
Psühholoogide liidud
- Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ühendab ametiühinguna 131 kliinilist psühholoogi üle Eesti.
- Eesti Psühholoogide Liitu kuulub 125 psühholoogi.
- Liidud peavad oma eesmärgiks vaimse tervise parendamist ning oma liikmeskonna arengu eest seismist.