Ema infektsioonid raseduse ajal on seotud autismi ja depressiooniga

Emadel hospitaliseerimist nõudvate infektsioonide vältimine olla üks viis autismi, depressiooni ja suitsiidide ennetamiseks.

FOTO: Anna Omelchenko / PantherMedia / Anna Omelchenko

Looteeas toimunud kokkupuude ema infektsioonile tõstab uuringute järgi lapse pikaaegset neuropsühhiaatriliste haiguste riski.

«Loote aju mõned osad on põletiku suhtes väga tundlikud ja loote aju areng on habras protsess, mida infektsioonid võivad kahjustada,» kirjutas perearst Piret Rospu portaalis Med24. Üsasisesel perioodil toimunu mõjutab Rospu sõnul aju kogu ülejäänud elu vältel.

Varasematest uuringutest on teada, et kindlad infektsioonid raseduse ajal võivad põhjustada loote ajukahjustust, närvisüsteemi arenguhäireid ja tõsta teatud psühhiaatriliste häirete esinemise tõenäosust lapseeas. «Need uuringud on enamasti keskendunud üksikute spetsiifiliste infektsioonide ja konkreetsete psühhopatoloogiate seostamisele,» kirjutas perearst. 

Nüüd toob Rospu välja uuringu, kus vaadeldi kõiki emadel esinenud infektsioone ja nende tüübi või raskuse seost närvisüsteemi arenguga. Analüüsiti 1 791 520 rootslase andmeid, kes olid sündinud vahemikus aastatel 1973–2014. Andmeid saadi populatsioonipõhistest registritest ning jälgimisperiood ulatus kuni 41 aastani. Emade rasedusaegsete infektsioonide ja järeltulijate psühhiaatriliste diagnooside kohta saadi andmeid hospitaliseerimiste koodide põhjal.

«Looteeas esinenud kokkupuude ükskõik millise ema hospitaliseerimist nõudnud infektsiooniga suurendas tõenäosust, et laps on elu jooksul hospitaliseeritud kas autismi või depressiooni tõttu. Mõju autismi ja depressiooni esinemisele oli sarnane, kui vaadeldi eraldi raskeid infektsioone, näiteks gripp, meningiit, kopsupõletik või kusetrakti infektsioone, mida siin uuringus peeti kergemateks nakkusteks. Eraldi andmed Rootsi surmaregistrist näitasid ka, et üsasisene kokkupuude infektsiooniga suurendas järeltulijatel suitsiidi riski. Seost ei leitud ema infektsiooni ja järeltulijatel diagnoositud bipolaarse häire või psühhoosi, seal hulgas skisofreenia vahel.

Kuigi individuaalne risk oli madal, toovad sellised muutused populatsiooni tasandil kaasa tõenäoliselt märkimisväärse hulga lisanduvaid patsiente, nentis Rospu. «Seega võiks emadel hospitaliseerimist nõudvate infektsioonide vältimine olla üks viis autismi, depressiooni ja suitsiidide ennetamiseks. Muu hulgas rõhutavad uurijad rasedate gripi vastu vaktsineerimise tähtsust, gripiga hospitaliseerimised loeti siin töös rasketeks infektsioonideks,» sõnas perearst.