:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/03/11921610t1he029.jpg)
Korduvad depressiooniepisoodid täiskasvanueas halvendasid uuringus osalenud inimeste mälu.
Vaimne tervis võib mälu mõjutada aastakümneid hiljem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uues Suurbritannia uuringus leiti, et täskasvanueas korduvaid depressioonihooge kogenud inimestel on suurem risk hilisemas elus mäluprobleemide tekkimiseks, vahendab Medical News Today.
Teadlased on juba näidanud, et depressioonil ja teistel vaimse tervise probleemidel võib inimese mälule lühiajaline mõju olla. Näiteks leidis ajakirjas Cognition and Emotion avaldatud uuringus leitud uuring, et düsfooriaga ehk pideva õnnetus- või rahulolematuse tundega inimestel oli halvem töömälu kui ilma vaimse tervise probleemideta isikutel.
Suurbritannia Sussexi ülikooli teadlased leidsid nüüd, et täiskasvanueas vaimse tervise probleemide kogemine võib viia mäluprobleemideni 50. eluaastates. Mida rohkem depressiooni episoode inimene koges, seda suurem oli risk kognitiivsete võimete vähenemiseks.
Uurijad analüüsisid 9385 inimese andmeid, kes olid sündinud 1958. aastal. Uurijad jälgisid osalejategruppi rohkem kui 60 aasta jooksul, kogudes nende terviseandmeid erinevas vanuses. Samuti andsid osalejad ise teavet endal esinenud sümptomite kohta ja tegid mälu ja kognitiivse funktsiooni teste. Nähti, et täiskasvanueas kogetud vaimse tervise mured halvendasid keskeas inimese kognitiivseid funktsioone ning eriti mälu.