Vähiennetuse edulugu: mammograafiabuss on päästnud sadade naiste elu

Mammograafiabuss.

FOTO: Marko Saarm

Vähiliidu ja TÜ Kliinikumi mammograafiabuss tähistab sel aastal kümnendat tegevusaastat. Hispaanias valmistatud mammograafiabuss, mille vähiliit ostis annetajate ja toetajate abiga, jõudis Eestisse 2009. aasta alguses. Tänaseks on buss usinasti töötanud põhiliselt Lõuna- ja Kesk-Eesti maakondades, aga ka mujal Eestis.

Tegemist on tõelise edulooga – mammograafiabussi kümne tegevusaasta jooksul on päästetud sadade naiste elu. Kümne aastaga on bussis rinnauuringul käinud üle 70 000 naise (92 protsenti rinnavähi sõeluuringul ja 8 protsenti saatekirjadega või ise makstes). Esmakordselt käis 2018. aastal mammobussis üle 10 000 naise, mida on varasemast ligi kolmandiku võrra rohkem. See on osaliselt tingitud sihtrühma laiendamisest (uuringule kutsuti üle pikkade aastate taas 68- ja 69-aastased naised), kuid lisaks töötas buss paljudel suve massiüritustel (SEB Maijooks, tervisepäevad, laadad) ja külastas suuremaid asutusi (politsei- ja piirivalveamet, Tradehouse jm). Pikka aega oodatud sihtrühma laiendamine oli ilmselt õige otsus – mullu suurenes avastatud rinnavähkide arv poole võrra. 36 protsenti avastatud vähkidest olid just 68- ja 69-aastastel naistel.

Kokku on kümne aastaga sõeluuringul bussis rinnavähk avastatud 298 naisel ja 85 protsendil juhtudest on haigus olnud avastamise momendil varases staadiumis, kus ravitulemused on väga head ja on võimalik täielik tervistumine. Sõeluuring päästab elusid!

Rinnakaebustega pöördunud naistel avastatakse rinnavähk varases staadiumis ainult viiendikul juhtudest. Selle põhjuseks on asjaolu, et rinnavähk ei tekita varases staadiumis mingeid kaebusi ega ole ka katsudes tunda. Mammogrammidel on aga võimalik avastada rinnavähile viitavaid muutusi 2-5 aastat enne kaebuste teket – seepärast kutsutaksegi sõeluuringule rinnakaebusteta naisi vanusegruppide kaupa.

Sõeluuring on seda efektiivsem, mida rohkem kutsutud naisi uuringule tuleb. Optimaalne oleks vähemalt 75 protsendi suurune osalus. See on Eestis olnud alates 2002. aastast, mil üle-riigiline sõeluuring algas, üks suuremaid murekohti. Naiste osalusaktiivsus on olnud madal (alla 50 protsendi, viimastel aastatel 55 protsenti). Olukord on aga täiesti teistsugune maakondades, kus töötab mammograafiabuss – seal on osalus kõikjal üle 60 protsendi ja mõnel aastal veel kõrgem: näiteks Jõgevamaal 75% (2010) ja Põlvamaal 87% (2014). Kui siia juurde arvestada naised, kes on küll sõeluuringu sihtgrupis, kuid vanast harjumusest käivad rinnauuringul saatekirjaga (10%), ongi Lõuna- ja Kesk-Eesti maakondades sihtrühma kaetus mammograafiaga 70-75%.

Mis on bussi edu saladus?

Kõigepealt see, et uuring on kättesaadav kohapeal (ei tule sõita Tartusse). Väga oluline on ka bussi asukoht – see võiks olla linna või asula kõige käidavamas kohas kesklinnas. Mammobussi saabumine väikelinna või asulasse on sündmus, millest räägitakse ja informatsioon levib suust suhu. Buss viibib kohapeal kindla ajavahemiku jooksul, mil on võimalik uuringule minna. Seetõttu ei saa uuringule minekut lõpmatuseni edasi lükata. Tavaliselt külastab buss samu kohti kaks korda aastas – kui esimesel korral jäi käimata või polnud enam vabu uuringuaegu, saab minna teisel korral. Naised teavad, et buss tuleb uuesti ja külastab neid igal aastal. Kõik see kokku tagab suurema osalusaktiivsuse võrreldes statsionaarsete kabinettidega suurlinnades.

Mammobuss on tõestanud paremat efektiivsust ka linnades. Kui otsustasime pakkuda bussis rinnauuringu tegemise võimalust Tartu kesklinnas, tõusis Tartu naiste osalus ühe aastaga lausa kümnendiku. Põhjuseks asjaolu, et naised ei taha tulla profülaktilisele uuringule haiglasse, kui on muu võimalus. Isegi paljud TÜ Kliinikumi töötajad käivad sõeluuringul kesklinnas mammograafiabussis.

Sõeluuring on meeskonnatöö

Iga eduloo taga on inimesed. Mammograafiline sõeluuring on ennekõike meekonnatöö, kus kõik osalised peavad andma oma parima, et saavutada maksimaalne efektiivsus ja kvaliteet. TÜ Kliinikumi sõeluuringumeeskonna hing ja innustaja on Eesti pildipanga müügidirektor, insener Andrus Aavik, kes on samal ajal nii bussijuht kui ka inseneride meeskonna juht ja sideoperaator. Lisaks on ta peamine läbirääkija kohalike omavalitsustega, et saada bussile parim võimalik peatuskoht. Ühtlasi on just Andrus see, kelle organiseerimisel ja korraldamisel on buss osalenud suvistel massiüritustel ja külastanud suurfirmasid.

Suurima vaeva nägijad igapäevatöös on mammograafiaõed, kelle tööd koordineerib vanemõde Ele Virolainen, kes töötab ka ise mammograafiabussis. Õed töötavad bussis kahekaupa viiel päeval nädalas ja päevas käib rinnauuringul keskmiselt 50–70 naist. Lisaüritustel tuleb vahel olla tööl ka nädalavahetustel. Nad peavad olema nädalate viisi kodust eemal, samas kui ööbimisvõimalused väiksemates kohtades võivad olla üsna kasinad. Sealjuures peavad õed säilitama oma töökuse ja lahke meele, kuna uuringute kvaliteet on otseses sõltuvuses sellest, kuidas naised õdedega uuringut tehes kaasa töötavad.

Meeskonna kolmandaks osapooleks on radioloogid, kes topeltlugemisega (pilte loevad sõltumatult kaks radioloogi) tehtud uuringuid hindavad ja kutsuvad vajadusel naised tagasi täiendavateks uuringuteks. Küsitlused näitavad, et kõige problemaatilisem on naiste jaoks uuringuvastuse ootamine. Sõeluuringu eeskirjade järgi peame saatma naisele vastuse kahe nädala jooksul, mis on küllalt pikk ooteaeg. Õnneks saame neile bussis uuritud naistele, kellel on meiliaadress, saata tavaliselt vastuse juba järgmisel päeval. Tartus statsionaaris sõeluuringul käinud naistele saame sageli meili teel vastuse saata lausa samal päeval. Kõige kauem peavad ootama need, kes saavad vastuse posti teel – selleks võib tõesti kuluda kuni kaks nädalat. Enamus sõeluuringul käinud naistest saavad vastuse, et tuumorikahtlaseid muutusi ei leitud. Kui naine saab tagasikutse täiendavatele uuringutele, ei tähenda see kohe, et tal oleks rinnavähk. Ka suuremal osal tagasikutsutud naistel täienduuringutel rinnavähki ei avastata.

Keskmiselt kutsume tagasi täienduuringutele kolm protsenti uuringul käinud naistest, aga rinnavähki avastame 0,42 protsendil neist.

Mida toob tulevik?

  • Sihtrühma laiendamisega uuringute arv aasta-aastalt kasvab, seega vajame tulevikus rohkem uuringumeeskondi ja kuna mobiilsed üksused on tõestanud oma efektiivsust, võiks enamuse sõeluuringust teha just mobiilsetes üksustes. Seega vajame juurde uusi mammograafiabusse. TÜ Kliinikumis on juba käimas uue bussi hange, mis peaks lõppema 2020. aastal.
  • Loodame jätkuvalt, et skriininguregister hakkab paremini tööle, et saada operatiivsemalt statistilisi andmeid sõeluuringu kohta.
  • Sõeluuringute paremale käekäigule Eestis aitaks kindlasti kaasa uue vähistrateegia vastuvõtmine riigikogus – sellega ei tuleks viivitada!
  • Kunagi võiks kõigi sõeluuringute rahastamine toimuda otse riigieelarvest – see lahendaks kohe ka kindlustuseta naiste probleemi, keda täna sõeluuringule ei kutsuta.

Sõeluuring päästab elusid

Kõigile sõeluuringu kriitikutele tahan öelda, et me üldsegi ei vaidlusta järjest parema rinnavähi ravi osatähtsust ravitulemuste paranemisel. Kuid kõigile asjatundjatele on siiski selge, et ravi efektiivsus on seda parem, mida varem rinnavähk avastatakse. Ja varase avastamise kuldvõtmeke rinnavähi puhul peitub sõeluuringus.

Naistel pole vaja sõeluuringut karta. Suuremal osal sõeluuringul käinud naistel rinnavähki ei avastata ja parem on ju seda teada! Isegi kui peaks juhtuma ebaõnn, et teil sõeluuringul avastatakse rinnavähk, on see enamikel juhtudel varases staadiumis. Varajases staadiumis rinnavähk on täna efektiivselt ravitav ilma suuremate kõrvalnähtudeta ning sel juhul on võimalik täielik tervistumine. Sõeluuring päästab elusid!

Toeta ennetustegevust ja vähi varajast avastamist, osaledes 13. septembril suurüritusel «Terve Eestiga vähi vastu». Ürituse raames toimuvad heategevuskontsert Rahvusooperis Estonia, rahvusvaheline teaduskonverents meditsiinitöötajatele ja galaõhtusöök hotellis Hilton, mille käigus allkirjastatakse maailma vähideklaratsioon. Loe lähemalt vähiliidu kodulehelt.

Populaarne

Tagasi üles