Grippi on surnud 36 inimest, haiglaravil on jätkuvalt paljud

Haiglaravi võivad vajada ka lapsed. Pilt on illustratiivne.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Grippi haigestumine langeb küll mitmendat nädalat järjest, ent haiglaravi on kogu hooaja vältel vajanud üle tuhande inimese ning haiglates on jätkuvalt gripipatsiente.

Märtsi viimasel nädalal pöördus arstide poole 3736 inimest, ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse ja grippi haigestumine on endiselt langustrendis, teatas terviseamet. Haigestunutest 47,9 protsenti olid lapsed. 

Grippi haigestumuse intensiivsust hindab amet madalaks, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse üle Eesti. Gripi tõttu hospitaliseeritud inimeste arv on jätkuvalt üsna kõrge. Gripiviiruste osakaal langes kuni neljandiku võrra, peamiselt põhjustavad haigusi nüüd RS-viirused. 

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi saanud 1447 inimest, neist 159 lisandus viimase kolme nädala jooksul. Enam kui pooled patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Eelmisel hooajal ringluses olev B-gripiviirus on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste hulgas. Sel hooajal on domineerivaks viiruseks A(H1N1)pdm09 ehk maakeeli seagripp, mis kulges raskemalt laste hulgas. Alates jaanuarist on gripi tõttu intensiivravi vajanud 96 inimest vanuses 3–97 eluaastat.

Intensiivravi osakonda sattus 7,5 protsenti (eelmisel hooajal 10,9 protsenti) kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, intensiivravi vajasid enim vanemaealised (14,5 protsenti). Tööealistest patsientidest vajas intensiivravi 12,3 ning lastest 0,8 protsenti. Kõikidest intensiivravi osakonda sattunutest suri 37,5 protsenti, vanemaealiste hulgas oli suremuse osakaal 42,6 protsenti.

Sel gripihooajal on kokku surnud 36 inimest vanuses 13–97 eluaastat, surmajuhtumite puhul mängis rolli patsientide raske tervislik seisund. Surnute mediaanvanus on 70,6 aastat, keskmine intensiivravi kestus neil oli 8,1 päeva.

Populaarne

Tagasi üles