Mees arvas, et tal on gripp, kuude pärast sai aga vaevu kõndida ja rääkida

Köha. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Keskealine mees arvas esmalt, et tal on gripp, siis diagnoositi tal hoopis veresoonte põletik, lõplik ja õige diagnoos oli aga hoopis midagi muud ning üsna haruldast.

2017. aasta veebruaris vaevles 40. eluaastates Ted kolm nädalat gripitaolise haiguse käes, kirjutab Reader's Digest. Tal oli kuiv köha, väike palavik (38°C) ning väsimus isegi pärast kaheksatunnist und. Käsimüügiravimid seisundit ei leevendanud. Mees läks perearsti juurde, kes võttis luubi alla hoopis tema suus ja ninas olevad haavandid ning saatis ta edasi sisehaiguste kliinikusse. Sealne arst kahtlustas mehel hoopis vaskuliiti – veresoonte põletikku, millega tihti kaasnevad köha, väsimus ning nahahaavandid.

Möödus kolm kuud alates Tedi haigestumisest ning tema tervis halvenes järsku veelgi. Köha läks hullemaks ning ta oli nii väsinud, et vaevu jõudis tööle. Söögiisu oli kadunud ning ta kaotas kaalu. Haavandid suus ja ninas muutusid aga suuremaks ning levisid ka kurku. Mees saadeti suukirurgi jutule, kes tegi haavanditest biopsia ja diagnoosis selle alusel granulomatoorse vaskuliidi, mis kattus sisehaiguste kliiniku arsti kahtlusega. See põletikuvorm hõlmab tavaliselt ülemisi hingamisteid. Haigus tekib keskmiselt ühel inimesel 25 000-st, enamasti 40.-50. eluaastates ning võib viia südamehaiguste ja neerukahjustusteni. Tüsistused võivad olla väga tõsised, kuid kui sellele varakult jaole saada ning ravima hakata, on elumusmäär umbes 90 protsenti.

Kaks nädalat ravimite võtmist ei pannud aga põletikule piiri ning Tedi immuunsüsteem ei tulnud enam sümptomitega toime. Haavandid tekkisid ka nahale – kätele, jalgadele ja rinnale – ning haavandid suus ja kurgus tegid rääkimise ning söömise peaaegu võimatuks. Selleks ajaks oli Ted haige olnud juba ligi pool aastat ning oli kaotanud lootuse paraneda. Ta käis haavandite tõttu ka nahaarsti vastuvõtul, kes vaatas talle peale ja ütles, et ta on saanud vale diagnoosi.

«Kui oled sellist seisundit korra näinud, siis seda nii lihtsalt ei unusta,» sõnas dermatoloog Neil Shear. Selleks haiguseks oli blastomükoos – hingamisteede seeninfektsioon, mille võib põhjustada näiteks kokkupuude hallitusega. Küll aga ei teki seepärast igaühel haigust. Gripitaolised sümptomid tekivad ühe kuni kolme kuu vältel pärast kokkupuudet seenega. Kui mikroorganismid pääsevad kopsudesse, muutuvad need pärmseeneks, mis levib vereringesse.

Blastomükoos on paljudes piirkondades veel tundmatu haigus - arvatakse, et see levib USAs, Kanadas, osaliselt Indias ja Aafrikas. Ted pole seni kindel, kust võis ta haiguse üles korjata. Dermatoloogi väitel saab patsient tihti väära diagnoosi, sest haigus meenutab alguses grippi. Biopsia tulemusi vaadates tuleb teada, mida täpselt vaadata, et väiksemadki muudatused tuvastada. Shear lisas, et see nõuab väikest detektiivitööd. Tedi juhtumi puhul oli seennakkus vaevumärgatav ning seda ei peetud väga oluliseks. Küll aga on seisund ravitav ning leevenduse võib saada juba nädalaga. Praeguseks on Ted täielikult paranenud.