Neli keskkonnategurit, mis mõjutavad autismi tekkimist

Autismi teket mõjutavad geneetika ja keskkonnategurid.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Aprill on autismiteadlikkuse kuu ning sel puhul koondab perearst Piret Rospu kokku viimased teadusuuringud, kus on vaadatud keskkonnategurite mõju autismi tekkimisele.  

Autismi põhjuste või autismispektri häirete kujunemisega seoses on praegu kaks suurt uurimissuunda: geneetika ja keskkonnategurid, kirjutab Piret Rospu oma blogis Sinu Terve Laps ning toob välja keskkonnategurid, mida viimasel ajal autismi tekkega seostatud on. 

1. Õhu saastatus

Tugevamalt saastunud õhuga piirkondades elavad, rohkem sõiduteede ääres liikuvad ja titekärus, kuhu sadestuvad õhu saasteained, rohkem aega veetvatel lastel on kõrgem tõenäosus autismidiagnoosi saamiseks.

2. Kokkupuude pestitsiididega kas raseduse ajal või väga varases lapseeas

Uuriti laia spektrit erinevaid pestitsiide, seal hulgas glüfosfaat, kloorpürifoss, diasinoon, malatioon, permetriin, bifentriin ja metüülbromiid. Hinnati nende pritsimist emade elukohtade läheduses ja leiti, et mida suurem kokkupuude üsasiseselt või varases lapseeas, seda suurem autismi risk. «Siin peab küll ütlema, et tegemist oli tagantjärele tehtud kalkulatsioonidega, mis küll võimaldavad seost leida, aga ei luba järeldada, et üks asi põhjustab teist,» nentis Rospu. 

3. Ema tervis

Mida rohkem diagnoose emal raseduse perioodi lähedusse jääval ajal oli, seda kõrgem oli autistliku lapse saamise tõenäosus. See info tuleb uuringust, kus mindi otsima ema kasutatavate ravimite mõju autismi kujunemisele, kusjuures ravimite mõju ei leitud, aga ema diagnooside loetelu pikkus osutus oluliseks.

4. Rasedusaegsed infektsioonid 

Kui ema on raseduse ajal pidanud mõne infektsiooniga (nakkused, põletikud) viibima haiglaravil, on lastel hiljem kõrgem tõenäosus autismi või depressiooni diagnoosi saamiseks.

5. Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)

Selle sündroomiga naistel on kõrgem tõenäosus autistlike laste saamiseks. PCOS esineb umbes ühel naisel kümnest ja sellele on iseloomulik tavapärasest kõrgem testosteroonitase naiste veres ja vedelikuga täidetud tsüstid munasarjasdes, sündroomi korral võivad esineda erinevad sümptomid nagu puberteedi hilinemine, ebaregulaarsed menstruatsioonid või liigne karvakasv kehal. Kui Suurbritannia andmetel on keskmine risk autistliku lapse saamiseks umbes 1,7 protsenti iga raseduse puhul, siis PCOS-ga naistel on see tõenäosus 23 protsenti. Samas uuringus leiti ka, et autistlikel naistel on kõrgem tõenäosus PCOS esinemiseks ja PCOS-ga naistel on tavalisest sagedamini autistlikke jooni.

Mis vähendab autismi riski? 

On leitud, et rasedusvitamiinide, eeskätt foolhappe tarvitamine vähendab lastel autismi kujunemise tõenäosust. Foolhape on vajalik just närvisüsteemi arenguks.

Hiljutine Taani uuring näitas, et mumpsi-leetri-punetisevaktsiin (MMR) ei suurenda autismi tõenäosust. Kuna aga kaasasündinud punetiste sündroomi hulka võib kuuluda autism või, nagu ülalpool märgitud, igasugused haiglaravi nõudnud nakkused ja põletikud raseduse ajal võivad lastel autismi kujunemist soodustada, on vaktsineerimine väga hea võimalus rasedaid infektsioonide eest ja seega nende lapsi autismi eest kaitsta.