/nginx/o/2011/04/27/566565t1h726b.jpg)
Eesti Arstide Liidu üldkogu tegi avaliku pöördumise valitsuse ja haiglate liidu poole, milles soovib ennetada olukorda, kus patsiendid ei saa enam arstiabi Eesti arstidelt ja õdedelt.
Liit: arstiabi kvaliteeti on säilitatud arstide ülekoormuse hinnaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide liit teatab pöördumises, et kuigi Eestis on üks efektiivsemaid tervisesüsteeme Euroopas, ei vasta selle rahastamine ravimahule. «Arstiabi kvaliteeti on suudetud säilitada ainult arstide ülekoormuse hinnaga,» leiavad arstid.
Kirja koostajad toovad välja, et Eesti seaduste järgi loetakse normaalseks, kui eriarsti vastuvõttu peab ootama kuus nädalat ja plaanilist haiglaravi kaheksa kuud. «Isegi neist normidest ei suuda haiglad enam kinni pidada,» seisab kirjas.
Arstid jätkavad, et ülemäära pikki ravijärjekordi põhjustab nii raha kui töötajate vähesus ja üha sagedamini piirab ravile pääsemist eriarstide puudus. «Haiglates jäetakse aasta lõpus haigekassa lepinguraha lõppemise tõttu ära sadu operatsioone ja patsiendid peavad ootama järgmise aastani,» kirjutavad arstid, kes näevad problemaatilisena ka seda, et paljud inimesed on ilma perearstita või peavad leppima asendusarsti või pereõega. «Järjekordi lühendada ei ole võimalik, sest arstide ja õdede lahkumine välismaale kasvab ja siiajäänute töökoormust ei saa enam tõsta,» tõdetakse kirjas.
«Arstide lahkumise peamised põhjused on ülekoormus ja palk. Noored tahaksid näha, et arstiametit väärtustatakse ja tervisesüsteemi jätkusuutlikkus on riigile oluline ning seda tõestatakse ka tegudega,» seisab pöördumises.
Arstide Liit toob välja, et haigekassa reservidesse on kogutud üle 230 miljoni euro. «Arstkond toetab ametiühingute ja tööandjate seisukohta, et reservide liitmine riigikassaga tekitab ohu, et selle rahaga hakatakse katma riigi teisi kulusid. Ravikindlustuseks kogutud raha tuleb kasutada ainult haigete ravimiseks,» on nad veendunud.
«Tervishoiutöötajate palgatõusuks ei ole seisvatest reservidest kavandatud ühtegi senti. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit soovivad kollektiivlepinguga kehtestada selged reeglid töökoormuse arvestamiseks ja ületunnitöö hüvitamiseks ning tõsta arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäära,» teatavad pöördumise autorid, kelle väitel on haiglate liit ja sotsiaalminister läbirääkimistest seni sisuliselt keeldunud ega ole enam kui poole aasta jooksul tervishoiutöötajate nõudmistele vastanud.
«Kaks kuud tagasi pöördusime riikliku lepitaja kohusetäitja poole, kuid kollektiivlepingu sisulise arutamiseni ei ole jõutud. Mõne päeva eest peatas lepitaja seadust eirates lepitusmenetluse,» teatavad arstid.
Kindlustunde loomiseks vajavad arstid ja õed koormuse vähendamiseks ja palgatõusuks pikaajalist kokkulepet, mis tuleks sõlmida võimalikult kiiresti. «Kutsume veelkord valitsust ja haiglajuhte pidama konstruktiivseid läbirääkimisi, et säilitada töörahu. Hea arstiabi tagamine Eesti elanikele peab olema riigi, haiglajuhtide ja arstkonna ühine eesmärk,» teatavad nad.