Üllatav: uuring võrdles toidulisanditest ja söögist saadavate mikrotoitainete mõju tervisele

Vali toidulisandite asemel tervislikud toiduained.

FOTO: Ronalds Stikans / PantherMedia / Ronalds Stikans

Toidulisandite võtmine eluiga ei pikenda, väidavad teadlased ning suurtes kogustes võivad need isegi kahjulikud olla.

Tuftsi ülikooli uuringus leiti, et toitainete kasulikkuse puhul mängib olulist rolli nende päritolu ning mõne toidulisandi võtmine võib olla hoopis kahjulik, vahendab The New York Times.  

Ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud uuringus koguti kokku peaaegu 31 000 mehe ja naise andmed selle kohta, mida nad sõid ning milliseid toidulisandeid nad olid viimase 30 päeva jooksul võtnud. Sealhulgas koguti teavet toidulisandi tüübi, doosi ja kasutamise sageduse kohta. Pisut üle poole osalejatest võtsid toidulisandeid ning umbes kolmandik tarbis multivitamiine.

Kuueaastase uuringuperioodi ajal esines uuringugrupis 3613 surma, millest 945 südamehaigustesse ja 805 vähktõppe. Kohandades tulemusi teiste tervist mõjutavate teguritega, leidsid teadlased, et ükskõik millise toidulisandi kasutamisel polnud suremusele mõju. Piisav vitamiini A ja K ning magneesiumi, tsingi ja vase kogus veres seostus väiksema surmariskiga kõigist põhjustest. Seda aga vaid siis, kui aine tuli toidust, mitte toidulisandist.

Rohkem kui 1000 milligrammi kaltsiumit päevas seostus suurema riskiga surra vähki ja rohkem kui 400 IU suurused doosid D-vitamiini olid seotud suurema surmariskiga kõikidest põhjustest. Tuleb mainida, et see doos on tõesti ülikõrge ja D-vitamiini kahjudest räägitakse juba üle 50 IU suuruse annuse juures. Uuringu autor epidemioloogiaprofessor dr Fang Fang Zhang sõnas, et toidulisandid ei saa olla tervisliku ja tasakaalustatud toidu asendajad ning peaksime vajalikud toitained saama kätte loomulikul viisil, selle asemel, et toidulisanditele lootma jääda.