/nginx/o/2019/04/09/11937382t1h8b70.jpg)
Mikrobioloog räägib, kuidas on võimalik soolestikubakterite mõjutamisega neurodegeneratiivsete haiguste kulgu muuta ning mis iseloomustab saja-aastaseks elavate inimeste mikrobioomi.
Mis iseloomustab 100-aastaseks elavate inimeste soolestikku?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Rospu vahendab Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia vanemteaduri Epp Sepa loengut vananemisest ja seedetrakti mikrofloorast portaalis Med24.
Neurodegeneratiivsetele haigustele nagu Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, on iseloomulik butüraati ehk võihapet produtseerivate mikroobide hulga vähenemine. Need mikroobid ajendavad tavaliselt põletikuvastaseid protsesse ja tagavad soole limaskesta töö ehk ei lase soole limaskesta läbilaskvaks muutuda. Samuti on parkinsonismiga haigetel vähenenud Prevotella, mis seedib kiudaineid ja aitab kõhtu kiiremini läbi käia.
Mikrobioota mõjutamisega neurodegeneratiivsete haiguste vastu
Võimalike viisidena tuleksid kõne alla dieet, pre- ja probiootikumid, ka fekaaltransplantatsioon. Tagajärjena muutub mikroobikooslus, mikroobide ainevahetusproduktid võivad mõjutada erinevate geenide ekspressiooni ja valgusünteesi. On leitud, et Parkinsoni tõvega haigete dieedil on selge mõju haiguse kulule.
Haiguse progressiooni aitab pidurdada dieet, kus on rohkelt puu- köögivilju, praadimata kala, oliiviõli, kookosõli, pähkleid, erinevaid vürtse; haiguse kiirema süvenemisega on aga seotud rohke praetud toitude, punase liha, juustu ja konservide (sh konserveeritud puu- ja köögiviljade) tarvitamine. Alzheimeri tõve puhul on soomlased uuringus näidanud, et kohvi joomisel on kaitsev mõju. Probiootikumide kohta on andmed vastukäivad, loomkatsetes on leitud positiivne mõju, inimestel mitte oluliselt.
Kuidas elada saja-aastaseks?
Kõige rohkem saja-aastaseid oodatakse 2050. aastaks Vahemere ääres ja Aasias. Neid piirkondi iseloomustavad Vahemere dieet ja palju kiudaineid sisaldav toit. Saja-aastaste inimeste mikrobiootat uurides on leitud, et neil on suurem mitmekesisus, palju erinevaid mikroobiliike, seal hulgas butüraati produtseerivaid baktereid (äädikakärbsed elavad kauem, kui neile anda butüraati). Christensenellaceae sugukonna mikroobide esinemine mikrobiootas on pärilik, neid baktereid seostatakse madala kehamassiindeksiga ja metaboolse sündroomi puudumisega.