Veredoonorite hulk langeb, kuid senisest aeglasemas tempos

Doonorveri. Foto: Joakim Klementi / Eesti Meedia/Scanpix

Mullu loovutas verd kokku 31 329 inimest. Kui neljal varasemal aastal vähenes doonorite arv igal aastal keskmiselt nelja protsendi võrra, siis mullu langustempo vähenes ja doonorite arv oli üle-eelmise aastaga võrreldes vaid üks protsent väiksem, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika.

«Tegu on positiivse märgiga. Doonorite arv on küll endiselt languses, kuid langus on võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksem,» tõi välja instituudi analüütik Ingrid Valdmaa. Esmakordselt verd loovutanud doonorite arv isegi veidi kasvas, 15 inimese võrra. See on Valdmaa sõnul väga tervitatav, sest viimati kasvas uute doonorite arv pisut 2009. aastal. Kuid siis oli uusi doonoreid ligi 9300, 2018. aastal 5099.

Uusi doonoreid lisandub enamasti just nooremate inimeste hulgast. Statistika toob välja veredoonorid vanuserühmade järgi. 18–24 aasta vanuseid doonoreid oli 2017. aastaga võrreldes 1,7 protsenti enam. «Varasemal kolmel aastal on noorte doonorite arv vähenenud keskmiselt 14 protsenti võrra aastas. Hea on näha, et noori doonoreid on tulnud juurde,» nentis Valdmaa. Vanemates vanuserühmades doonorite arv siiski vähenes ligi 3 protsenti võrreldes 2017. aastaga.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku ligi 53 900, seega loovutas üks doonor verd keskmiselt 1,7 korda ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne.

Doonorite seas oli ka 666 afereesidoonorit. Tavalisest täisvere loovutamisest erineb afereesidoonorlus selle poolest, et doonorilt eraldatakse protseduuril separaatori abil verest vaid vajalik verekomponent ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi. Afereesiprotseduure viidi mullu läbi kokku 3367 korral, mis keskmiselt teeb ühe afereesidoonori kohta 5,1 protseduuri aastas. Afereesiprotseduuridelt kogutud veredooside hulk on alates 2010. aastast kasvanud üle kahe korra.

Eestis saab verd loovutada neljas verekeskuses, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Lisaks korraldatakse eri paigus doonoripäevi. Möödunud aastal moodustasid verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 41 protsenti kõigist vereloovutustest. See osakaal on püsinud sarnasena viimase viie aasta jooksul. «Kui võrrelda vereloovutusi doonori vanuse järgi, siis verekeskuses verd loovutanud doonorite seas on veidi enam noori ning verekeskuste väljasõitudel on pisut rohkem vanemaid vereannetajaid,» lisas analüütik.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Mullu kasutati verekomponente Eesti haiglates ligi 14 000 patsiendi ravis, kellest 3 protsenti olid 0–14-aastased.