Superseen ründab: ravimitele immuunseks muutuv seenhaigus vallutab Euroopat

Seen käitub nagu bakter ja selle imetabaseks omaduseks on suutlikkus muutuda kõikide seenhaiguste vastu kasutusel olevate ravimite suhtes resistentseks, nii et seda ei saa tappa. Foto: sirichai raksue / PantherMedia / sirichai raksue

Tokyo arstid võtsid vatitikuga 70-aastase naise kõrvast proovi ja avastasid sealt tundmatu seene tüve, mis võib nakatada ja põhjustada kõrge riskiteguriga inimestel veremürgistuse. Nüüd, kümme aastat hiljem on kõnealune ravile allumatuks muutuv Candida auris seen nakatanud inimesi juba 30 riigis.

Lisaks India, Lõuna-Aafrika ja Venetsueela on seen usinalt levimas ka USAs, Saksamaal, Austraalias ja Iisraelis, vahendab CNN. Ehkki seen avastati alles hiljuti, näitab selle geneetika piirkondlikke iseärasusi, mida saab seletada selle eraldi arenemisega eri paikkondades.

«Me tõesti ei saa seda seletada, kui seene ajalugu ei ulatu just tagasi tuhandeid aastaid,» ütles CDC seenhaiguste osakonna juht, doktor Tom Chiller.

Tegu on pärmseenega, mis käitub nagu bakter. Teised Candida vormid levivad meie nahal ja soolestikus ega põhjusta probleeme, kui organism ei lähe tasakaalust välja. Viimast võib põhjustada näiteks heade soolebakterite kadumine antibiootikumikuuride järgselt, jättes Candidale ohtralt kasvuruumi. Candida ei levi muidu tervishoiuasutustes, aga seda ei saa öelda Candida auris kohta. See jääb pindadele pikaks ajaks püsima, samuti arstide kasutatavatele seadmetele ja nakkab ka otsekontakti kaudu. Oxfordi Ülikooli haiglas nakatus sellesse 70 patsienti kahe ja poole aasta vältel. Isegi sanitaarsete nõuete tõhustamine ei suutnud seene levikut peatada - sellest õnnestus lahti saada alles mõni kuu pärast kõikvõimalike püüdluste rakendamist.

Laboritesse saadetavad proovid seenest on enamasti resistentsed ühele või kahele peamiselt kasutatavale seenhaiguste vastasele ravimile. Seen suudab säilitada vastupanu farmakonile kogu ravi vältel. «Kui seen on kord muutunud resistentseks, siis see ka nii jääb,» tõdes Oxfordi Ülikooli haigla nakkushaiguste arst David Eyre.

«Me oleme näinud, kuidas see loob vastupanu kõigi kolme ravimiharu suhtes, muutes selle superseeneks ja ravimatuks, sest pole olemas ravimit, mis suudaks seda tappa,» räägib doktor Chiller seene imevõimest.

Enamikest haigusjuhtudest on siiski jagu saadud, aga superseene levikuga seoses muutub veelgi olulisemaks üritada ühiskonnas vähendada juba niigi pead tõstvat antibiootikumiresistentsust, et saaks toimuda vastulöök, kui oht ründab.