Haigushüvitisi vajasid eelmisel aastal enim gripi- ja vähihaiged

Gripp võib kujuneda väga kiiresti raskeks haiguseks. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Eelmisel aastal tasus haigekassa 186 000 inimesele töövõimetushüvitisi kokku 158 miljoni euro eest. Kõige rohkem viibisid inimesed haigus- ja sünnituslehel.

Haigekassa hüvitas mullu ligi 286 000 haiguslehte, millele kulus rohkem kui 74 miljonit eurot. Haiguslehtede keskmine pikkus oli veidi üle 13 päeva. Kõige rohkem haiguslehti hüvitati märtsis ja detsembris ning vähem juunist septembrini. Seda näitajat mõjutab eelkõige viirushaiguste levik.

Haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul maksis haigekassa kõige rohkem haigushüvitisi hingamiselundite haiguste (külmetus ja gripp), pahaloomuliste kasvajate ning lihasluukonna- ning sidekoehaiguste ravi ajaks väljastatud haiguslehtede eest.

Möödunud aastal tasus haigekassa sünnitushüvitiste eest 53,6 miljoni eurot. «2018. aastal oli sünnituslehel ligi 11 000 naist ja sünnituslehtede arv kasvas neli protsenti võrreldes 2017. aastaga. Kõige rohkem on suurenenud sünnituslehtede arv 30–39-aastaste naiste seas, kasvades aastaga pea 500 sünnituslehe võrra,» rääkis Banhard.

Hoolduslehtede alusel maksti hüvitisteks 24 miljonit eurot. 97 protsenti hoolduslehtedest võeti alla 12-aastase lapse põetamiseks. Hoolduslehti väljastati kõige enam hingamiselundite haiguste ning nakkushaiguste korral (külmetused ja gripp).