Kaalukaotusest puust ja punaseks: mida see kehale teeb ja kuidas kaotada rasva, mitte lihast?

Kaalu langetamiseks tuleb normaalselt süüa, mitte nälgida ega äärmustesse kalduda.

FOTO: Shutterstock

Paljudel mõlgub ajusopis mõte kaalulangetamisest, mis võib eriti pinnale kerkida ilmade soojenedes, kui hoogustuvad dieedipidamine ja treenimine. Kaalust alla võtmine ei ole tegelikult raketiteadus – peamine reegel on süüa vähem, kui suudame kulutada energiat. Küll aga tuleks teada, kuidas on ohutu kaalust alla võtta ja kuidas toimida nõnda, et kaotatud kilod kohe tagasi ei koguneks. 

Kaalulangetamise põhitõdesid aitab lahti mõtestada Ida-Tallinna keskhaigla endokrinoloogiakeskuse õde Anna Danik, kes tegeleb iga päev toitumisprobleemidega.

Kuidas mõjub kehale kiire kaalus alla võtmine?

Kiire kaalulangus tähendab organismile suurt stressi. Selle käigus rasvad ja lihasmass lõhustuvad ning tulemusena ainevahetus aeglustub. Samuti mõjub kiire kehakaalu langus negatiivselt maksa ja neeru funktsioonidele ning organism kaotab vett. Veekaoga langeb organismis elektrolüütide tase, mis võib esile kutsuda säärelihaste krampe ja südameprobleeme.

Mida sagedamini erinevaid dieete pidada, seda raskem on kaalu langetada.

Mitut kaotatud kilogrammi kuus võib pidada liiga kiireks kaalulangetuseks?

Kiire kaalukaotuse puhul tuleb eristada sihipärast ja spontaanset kaalulangust. Kui tegu on spontaanse kehakaalu kaotamisega, mis on rohkem kui viis protsenti inimese kehakaalust viimase poole aasta jooksul, siis tuleb oma tervise peale tõsisemalt mõtlema hakata ja põhjuse uurimises pöörduda perearsti poole.

Millele viitab ootamatu kaalukaotus?

Põhjuseid, miks inimene kaalu kaotab, on väga palju. Tavaliselt põhjustavad kiiret kehakaalukadu tõsised haigused – depressioon, diabeet, tsöliaakia, türeotoksikoos, söömishäired, pahaloomulised kasvajad, tuberkuloos, HIV, C-hepatiit, gastro-intestinaalsed haigused (toitainete imendumise häired) ja palju muud.

Millise tempoga kaalulangetamine oleks mõistlik?

Kui tekitame energiadefitsiiti 500 kilokalorit ööpäevas, võib oodata kehakaalu langust 0,5–1 kg nädalas. See on rasva põletamiseks normaalne kiirus. Intensiivsema kaalulangetamisega kaovad koos rasva põletamisega ära ka lihasmass ja veevarud. See mõjub tervisele juba halvasti. Kui inimene proovib esimest korda kehakaalu langetada, siis saavutatakse enamasti püstitatud eesmärk kiiresti. Mida sagedamini erinevaid dieete pidada, seda raskem on kaalu langetada. Esimesel kuul on kaalukadu on kõige intensiivsem ja võib ulatuda seitsmest kuni 15 protsendini kehakaalust. Kaalukaotuse kiirus sõltub soost, vanusest ja ainevahetuse eripäradest.

Kuidas on võimalik kaalu langetada rasva, mitte lihase arvelt?

Tuleb tarbida piisavalt valgurikast toitu: 1–1,5 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Esmalt peaks inimene olema aga kindel, et ta neerufunktsioon on korras. Valgurikas toit soodustab kaalulangust, kuna valgu söömine vähendab söögiisu, tekitades täiskõhutunnet. Loomne toit sisaldab aga ka palju rasva, seega võiks eelistada väiksema rasvasisaldusega valguallikaid, näiteks sealiha asemel süüa kana, kalkunit.

Väga oluline on kaalu langetamise ajal tegeleda füüsilise koormusega, täiskasvanute puhul vähemalt 150 minutit nädalas. Esialgu tuleb alustada aeroobsetest trennidest ja mõne aja pärast lisada anaeroobne treening.

Kuidas mõjub kehale paastumine ning kui kaua on turvaline paastuda?

Haiglas töötades puutun kokku patsientidega, kellele paastumist ei soovita, kuna nälg võib tervislikku seisundit halvendada. Siiski peetakse paastumist ammu viisiks, millega puhastada organismi ja meelt ning langetada kaalu. Samas on piibliski kirjas, et paastuda võivad ainult terved inimesed. See tähendab, et kui inimene otsustab paastuda, peab ta olema täiesti kindel oma tervises. Rasedad, imetavad emad, lapsed ja haiged ei tohi paastuda. Kaalu langetamise seisukohast ei ole paastumine efektiivne, kuna sel ajal ei saada piisavalt makro-ja mikrotoitaineid, mis on tervisele halb. Puudus võib tulla B1- ja K-vitamiinist, magneesiumist ja kaltsiumist. Tüüpiline on ka, et paastumise järel tuleb kehakaal kiiresti tagasi.

Kuidas taastuda suuremast kaalulangusest ja mida teha, et kaotatud kilod tagasi ei tuleks?

Taastumise aeg on väga individuaalne ja võib varieeruda kahest nädalast kuue kuuni. Kõige rohkem sõltub see inimese kaloraažist dieedi ajal, dieedi kestusest, algsest kaalust ja kehakaalu kaost. Kui inimene peab dieeti, mille jooksul oli saadud energiahulk väiksem kui põhiainevahetuseks vajalik, vajaks ta sel ajal lisaks vitamiine ja mineraalaineid. Taastumiseks tuleb tasapisi suurendada igapäevast kaloraaži 100–300 kcal võrra ööpäevas, järgides endiselt tervisliku toitumise põhimõtteid. Näiteks põhitoidukordade kõrvale lisada üks puuvili, tõsta kahe supilusika võrra täisterakruupide kogust või salatisse panna rohkem oliivõli. Taastumise ajal on väga oluline jälgida kehakaalu. Taastumise ajal jääb inimene mõneks ajaks energiadefitsiiti. Kui kaal on stabiliseerunud, võib kaloraaži suurendada. Samas näen oma praktikas inimesi, kes ei saa kaloraaži tõsta, kuna kaalu kipub juurde tulema. Kahjuks sõltub väga palju ainevahetusest, mis ei allu meie tahtele ja teoreetiliste teadmistele.

Populaarne

Tagasi üles