Energiat napib? Kevadväsimuse süüdlased on paljastatud

Kevadväsimuse põhjuseks on tavaliselt terve talv läbi kestnud vitamiini- ja päikesepuudus.

FOTO: Shutterstock

Kuigi ilmad lähevad üha soojemaks, võib kevade hakul paljudelt kuulda, et energiat lihtsalt pole ning kevadväsimus on nad jalust niitnud. Tegelikult pole olemas diagnoosi nagu kevadväsimus, vaid põhjus peitub tüüpiliselt elustiilis, pikalt kestnud pimedas ajas ning talvises kesises toidulauas.

SYNLABi laboriarst Meeli Glükmanni kinnitusel esineb organismis mõne vitamiini ja mineraalaine puhul tõepoolest hooajalist taseme kõikumist. «Meditsiinilaboris SYNLAB teostatud analüüside põhjal tõdevad laboriarstid, et seda on selgelt näha vitamiin D tulemustes kevadel ja sügisel. Ka C-vitamiini tase kipub olema kevadel madalam kui sügisel, sest eestimaistes köögiviljades selle vitamiini sisaldus talve jooksul langeb, mistõttu kevadel ei saa organism enam toiduga piisavalt C-vitamiini,» nentis ta.

Kui suvel ja sügisel on eestimaalastele ka kodumaine puu- ja köögivili paremini kättesaadav kas omaenda, sugulase või tuttava koduaiast, siis kiputakse neid rohkem sööma ning väljas päikse käes olema, seega sügiseks oleme endasse kogunud paremad vitamiinide ja mineraalainete varud. Tundub igati loogiline, et sügise ja talvega vitamiinidepoo vaikselt tühjeneb, sest päikest kuigivõrd pole ja peame leppima poeletil pakutava toidukraamiga. Nii võivadki kevadeks välja kujuneda vitamiinipuudus ja päikesevaegus, mis on organismi mitme kuuga päris ära väsitanud.

«Vitamiinipuudus avaldub kõige sagedamini just väsimuse ja jõuetusena, aga ka näiteks hajameelsuse, loiduse, ärrituvuse, apaatsuse ja keskendumisraskustena ning naha kuivuse, kahvatuse, habraste küünte, külmatalumatuse, aga ka virvendusena silmade ees jpm. Väsimust ja jõuetust võivad põhjustada ka kevadel levivad ja organismi kurnavad viirusinfektsioonid, millel on lihtne löögile pääseda, sest inimeste immuunsüsteemid on vitamiinide ja mineraalainete vaegusest nõrgemad,» selgitas Glükmann.

Tema sõnul on Eesti elanikud sagedamini hädas B12-, D-vitamiini ja rauavaegusega. «2018. aastal SYNLABis kevadel ja sügisel teostatud tulemusi analüüsides ja võrreldes selgus, et kevadel on vähemalt 75 protsendil testinutest vitamiin D tase allpool soovituslikku väärtust (> 75nmol/l). Sageli esineb D-vitamiini puudust just neil, kes pole sügisest kevadeni vitamiinipreparaati lisaks võtnud. Sügiseks tõuseb eestlastel D-vitamiini tase märgatavalt, jõudes ka soovitatavale väärtusele lähemale,» märkis laboriarst.

Ka rauapuudus on kerge kujunema eriti lastel, kel on kiire kasvu perioodil suurenenud rauavajadus ning naistel, kel esineb suuremat kadu menstruatsiooni ajal. «Sagedast normist madalamat raua, B12-vitamiini ja foolhappe taset põhjustavad nende puudus toidus ja seedetraktist imendumise häired. B12-vitamiini suurenenud vajadus on rasedatel ja vanematel inimestel,» lisas Glükmann.

Vitamiinide ja mineraalainete piisavale saamisele tähelepanu pöörates tuleb teada, et osa neist töötavad n-ö kombinatsioonis ehk üks ei pruugi hästi imenduda, kui teist on organismis puudu. Laboriarsti sõnul on kombinatsioone on palju ja neid ei õnnestu alati sajaprotsendiliselt järgida, mistõttu on kuldreegel süüa mitmekesiselt, et saada toiduga kätte kõik vajalik.

«Mõni lihtne reegel siiski on. Paljud vitamiinid on rasvlahustuvad ehk nende imendumiseks on vaja rasvu toidus. Sellisteks on A-, D-, E- ja K- ning mõningad B-grupi vitamiinid. Loomsetest toiduainetest imendub raud paremini kui taimsetest, taimse raua imendumist soodustavad C-vitamiin, fosfor, vask ja koobalt. Raua omastamist takistavad liigne kaltsium ja tsink, kohvi või tee samaaegne tarbimine koos rauarohke toiduga ja alkoholi tarbimine. Kaltsium piimatoodetes pärsib raua imendumist. C-vitamiini imendumist pärsivad alkohol ja suitsetamine, söögisooda, aspiriin ja paratsetamool,» kirjeldas Glükmann. Siiski märkis ta, et süvenenud vitamiinipuudust ainult korrigeeritud toidulaud lahendada ei pruugi ja seetõttu peaks vajadusel võtma lisapreparaate. Kas ja kui palju, seda aitavad selgitada vereanalüüsid.

Viis nõuannet kurnava kevadväsimuse leevendamiseks

Apotheka apteeker Kerli Valge annab kasulikke soovitusi, kuidas end turgutada nii toas kui ka väljas ning säilitada sealjuures nii vaimne kui ka füüsiline tervis.

1. Vaata oma menüü üle! Kas sööd piisavalt värskeid puu- ja juurvilju? Värsked viljad sisaldavad vitamiine, mineraalaineid ning fütotoitaineid. Lihtne soovitus on tarbida iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Väsimuse ja stressi vastu aitab hästi võidelda C-vitamiin, mida leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on ainsad kodumaised köögiviljad, mis säilivad terve talve ega kaota sealjuures vitamiinivarusid. Lisaks tuleb iga päev juua 6–8 klaasitäit vett.

2. Tee vitamiinikuur! Eesti hämaras kliimas on vaja aasta ringi D-vitamiini juurde võtta, eriti päikesevaestel kuudel. Kevadväsimuse korral aitavad hästi ka B-grupi vitamiinid, rauapreparaadid, Q-10 preparaadid, kalamaksaõli jm. Need vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet. Mida täpselt võtta, aitab selgitada apteeker. Näiteks närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad B-grupi vitamiinid, mida muidu leidub pärmis, munas, maksas, kaunviljades, pähklites jm. Kurnatusega võitlemisel saab abi koensüüm Q10 kapslitest, mis aitavad taastada füüsilise ja vaimse energia varud juba paari nädalaga.

3. Puhkus on hädavajalik! Puhkusest võiks planeerida suurema jao suvele ning osa kevadtalvele. Parim on, kui puhata saaks neli nädalat järjest: esimesel nädalal hakkab organism ennast välja lülitama, teisel lülitab lõplikult välja, kolmandal puhkab ning neljandal asub uusi plaane välja mõtlema. Kõige ebatervislikum on puhata ühe nädala kaupa. Need, kel tervis korras ja kes on talvel kasvõi nädala puhanud, tavaliselt kevadväsimuse käes ei vaevle. Kevadel on veel eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või tegeleda millegagi, mis hingele kosutust pakub. Kui praegu päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda.

4. Ära unusta füüsilist koormust! Kui suurendad füüsilist koormust, kasvab ka energiatase ehk kes palju teeb, see palju jõuab. Õues võiks iga päev liikuda vähemalt pool tundi, veel parem oleks teha iga päev vähemalt 10 000 sammu. See on piisav, et aktiveerida lihaste tööd ja vereringet. Kevadväsimus on olemuselt eelkõige ajuväsimus, aga kui lihased ja vereringe töötavad, kaob ka see kiiremini.

5. Hellita end! Stressirohkel perioodil tuleb võtta aega ainult enda jaoks. Olgu see spaakülastus, massaaž või iluhoolitsus – rahulikust lõõgastumisest ja aja maha võtmisest on igal juhul abi, eriti keskkonnas, kus telefoni ei saa kasutada. Aega saab maha võtta ka kodus rahuliku muusika, vanni, mõnusa näo- ja juuksemaski abil. Tasub proovida!

Tagasi üles