Toit kukkus maha – kas 5 sekundi reegel peab ikka paika?

Maha kukkunud jäätis. Foto: Shutterstock

Levinud on ütlus, et kui maha kukkunud toidu viie sekundi jooksul üles korjad, on sobilik seda veel süüa ning sinna pole kinnitunud igasugused mikroorganismid. Kahjuks pole see siiski tõsi.

Tegelikkuses on korduvalt uuringutes tõestatud, et pole vahet, kui kiirelt maha pudenenud toidu üles korjad, põrandalt tulevad sellega ikkagi bakterid kaasa, vahendab Readers Digest. Seega pole määrav, kas toit oli maas viis sekundit, vähem või kauem. Puudub isegi kindel vastus sellele, kust viie sekundi reegel pärit on. On viidatud näiteks mongolite riigi rajajale Tšingis-khaanile, kes väidetavalt lasi maha kukkunud toidul suvaliseks ajaks sinna ootama jäädagi, sest oli arvamusel, et kui toit on tema jaoks valmistatud, siis on see söögikõlbulik mistahes aja järel.

Sajandeid hiljem väitsid aga USA telekoka Julia Childi fännid, et kokal kukkus telesaate ajal terve kalkun maha, kuid ta küpsetas selle ikkagi ära. See kuulujutt lükati küll hiljem ümber, kuid see sai rahvasuus uue hingamise peamiselt just selle põhimõtte pärast, et korraks maha pillatud toitu on ikkagi normaalne süüa, mitte raisku lasta.

Teadlased leiavad siiski, et põrandale või maapinnale kukkunud toit võtab kohe sealt külge bakterid ning osa neist võib tekitada toidumürgitust. Näiteks ilmus ajakirjas Applied and Environmental Microbiology uuring, kus analüüsiti erinevatele pindadele kukkunud toitu ning tehti kindlaks, et ükski neist ei pääsenud täielikult saastumisest. Siiski kehtis põhimõte, et mida kauem oli toit maas, seda enam mikroorganisme sinna kogunes, mis võib aidata selgitada viie sekundi reegli tausta. Samas tuleb ikkagi rõhutada, et isegi kui toit on maas vaid paar sekundit, siis mingisugune saaste koguneb sinna sellegipoolest.

Huvitaval kombel selgus, et palju oleneb ka pinnast, kuhu toit pudeneb. Näiteks vaipkattega põrandalt haakus toidu külge vähem baktereid kui põrandaplaatidelt, mis olid valmistatud kahhelkivist või roostevabast terasest. Puitpõranda puhul sõltus saastatus aga toidu konsistentsist. Näiteks kuiva koostisega toit nagu šokolaad korjas puitpõrandalt üles vähem baktereid kui märja konsistentsiga arbuus, mille saastatuse tase oli suurim.

Sagedamini levivad maha kukkunud toidus mikroorganismid nagu salmonella- ja kolibakter, mis mõlemad võivad põhjustada ebamugavaid tervisehädasid, halvemal juhul isegi surma. Seega kui toit kukub maha, peaks lähtuma pigem loogilisest mõtlemisest, mitte viie sekundi reeglist. Tasuks mõelda, kas tegu on kohaga, mida puhastatakse tihti, millise konsistentsiga on toit ning kas see on väärt päästmist.