Südamearst Viigimaa on tõsisest terviseriskist hoolimata kolesterooli alandamise poolt

Munarebu sisaldab rohkesti kolesterooli, kuid vere kolesteroolitaset see nii palju ei tõsta kui küllastunud rasvad.

FOTO: kia cheng boon / PantherMedia / kia cheng boon

Ajakirjas Neurology avaldatud uuringus leiti, et väga madal LDL ehk «halvaks» nimetatud kolesterooli ning äärmiselt madal triglütseriidide tase seostub suurema riskiga saada ajuverevalumi poolt põhjustatud hemorraagiline insult.

Margus Viigimaa.

FOTO: EERO VABAMÄGI / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearsti Margus Viigimaa sõnul on kardioloogid riskist teadlikud, kuid madala kolesteroolitaseme muud kasud, nagu väiksem insuldi risk (valdav enamus on isheemilised insuldid) ja südamehaiguste risk kaaluvad kõrgema ajuverevalumi ohu üle.

Uuringus analüüsiti 27 937 naise HDL ja LDL kolesterooli ja triglütseriidide taset. Keskmiselt 19 aastat hiljem oli uuringugrupis esinenud 137 hemorraagilist insulti. Leiti, et kui naistel oli LDL kolesterooli tase veres madalam kui 70 mg/dl, oli neid kaks korda suurem risk ajuveresoone lõhkemiseks, võrreldes tasemega mis jäi vahemikku 100-129 mg/dl. Üle 100-st näitajat loeti normaalseks.

Praegustes ravijuhistes ongi kirjas, et LDL kolesterooli tase tuleks kõrge riskiga patsientidel viia alla 70 mg/dl. «Need on tõesti sellised kolesterooli ja triglütseriidide tasemed, mida tahaksime oma patsientidel saavutada ning mingil määral tõstab see ka hemoraagilise insuldi riski. Kui vaadata aga kõiki ajuinsulte koos, siis see kasu on suurem,» rääkis Viigimaa. Nimelt moodustavad hemorraagilised ehk ajuveresoone lõhkemisest tulnud insuldid ainult väikese osa kõikidest ajuinsultidest. Valdav enamus neist on isheemilised ehk lupjumisest tingitud, seletas südamearst. 

Südamearsti sõnul pole teada, miks madal LDL kolesterool hemoraagilise insuldiga seotud on ning  seda võib temas sõnul vaid oletada. «Arvatakse, et kui see langetab lupjumisest tingitud riski, siis äkki vähendab veresoone seina tugevust ning see rebeneb kergemini,» tõi ta ühe seletuse välja.

Viigimaa sõnul on juba aastaid uuritud, kas madal kolesteroolitase võiks ka midagi halba teha just neuroloogilise poole pealt. «Paljud tulemused näitavadki sama: kui halva kolesterooli tasemed on madalad, esineb palju hemorraagilist insulti,» nentis Viigimaa. Sellele oli pööratud ka ulatuslik uuring SPARCL, kus kasutati peale ajuinsulti suurt annust kolesterooli alandajat, statiini. Selgus, et võrreldes platseeboga langes kõikide insultide esinemine tunduvalt, samuti neil patsientidel, kes olid juba insulti põdenud. Samuti vähenes südame- ja veresoonkonna haiguste risk, aga natukene tõusis statistiliselt hemorraagiliste insultide esinemine. Teisisõnu ennetab kolesterooli langetamine väga hästi isheemilist insulti, mis moodustab 90 protsenti kõigist insultidest, aga mingil määral on madal kolesteroolitase seotud siiski tõesti hemorraagilise insuldiga.

«Kardioloogid on sellest riskist väga teadlikud ja peame olema valvsad, et ajule mitte liiga teha,» sõnas Viigimaa. Ka Eesti osales alauuringus, mis oli konkreetselt kognitiivsele- ehk ajufunktsioonile pühendatud. Selgus, et väga madala kolesteroolitasemega inimestel ei olnud (alla 38.6 mg/dl) 2,5 aastase uuringuperioodi jooksul vaimses võimekuses mingeid muutusi. «Muidugi tahame teada, milline on see mõju viie, kümne või 20 aasta pärast. Neid patsiente jälgitakse edasi ja hetkel kaugeleulatuvaid tulemusi veel ei ole,» sõnas Viigimaa. «Mind ennast veenis see, et kui vaatasime nende inimeste algset ajufunktsiooni, kes saanud aastaid või kümneid aastaid statiine võtnud, siis nende ajufunktsioon oli täiesti normaalsel tasemel,» lisas ta.

Veel üks argument on Viigima sõnul see, et kui vaadata loomariiki või näiteks vastsündinuid, siis neil ongi LDL kolesterooli tase kuskil 1,0. «Millegipärast on just eriti arenenud riikides nii, et mida vanemaks inimene saab, seda kõrgemaks LDL kolesterooli tase tõuseb. Ei ole kuidagi loogiline, et väikelastel, kel aju areneb ja peaks kolesterooli väga vaja olema, on see madal tase, aga vanainimestel läheb kogu aeg kõrgemaks,» arutles südamearst. Viigimaa sõnul tundub LDL kolesterooli kõrgenemine olevat siiski vananemise ja kiire ühiskonna poolt tekitatud probleem, mille pärast on ka südamehaigusi palju rohkem. Samuti kui vaadata Aasia riikides talupoegadega tehtud uuringud, siis neil, kes elavad puhtas looduses ilma stressita, on kolesteroolitasemed väga madalad. Samuti on nähtud, et, kui see jaapanlane kolib Ameerikasse, siis ta kolesteroolitase tõuseb kiiresti üles. Sama on näha uue põlvkonna puhul, kelle toitumisharjumused on muutunud.

Tegelikult ei olda ka ise uuringutega kokku puutuva Viigimaa sõnul siiski rahul sellega, et hemorraagilise insuldi risk kolesterooli alandades tõuseb ja sellega tuleb teha tööd edasi, et seda riski vähendada. Siiski nendib Viigimaa, et kõige suurem igasuguse ajuinsuldi riskitegur on vererõhk. «Just kõrge vererõhk ja selle kõikumised põhjustavad seda. Kõrge riskiga inimestel peab vererõhu väärtusi hästi korralikult jälgima, et seal ei oleks suuri kõikumisi. See on insuldi profülaktikas kõige olulisem,» rääkis Viigimaa. Samuti mängib rolli pärilikkus. Kuid kõigist tähtsatest riskiteguritest: kolesteroolitõus, suitsetamine, veresuhkru tõus, on Viigimaa sõnul ülekaalukalt kõige ohtlikum vererõhk.